Rootsi uus kultuuriminister Jeanette Gustafsdotter tahab, et gängstaräpi võimalikku seost jõugukuritegevusega uuritakse põhjalikult.
Maha lastud räppar Einari tõttu uuritakse Rootsis, kas gängstaräpp tekitab kuritegevust (1)
Rootsi meedia teatel andis kultuuriminister käsu teha uuring seoses räppar Einari mõrvaga, mille taga on politsei andmetel eri kuritegelikud jõugud ja nendevaheline arveteklaarimine.
Einar lasti maha Stockhomis Hammarby Sjöstadis 21. oktoobril.
Gängstaräpi palade sisuks on vägivald, narkootikumid ja kuritegevusega kaasnev kuulsus. Gängstaräppi on kritiseeritud, et see muusika ülistab tänavagänge ja kuritegevust.
Rootsi uus peaminister Magdalena Andersson sõnas, et valitsuse ministrid peaks tegema kõik, et teha lõpp gängikuritegevusele, mis on kontrolli alt väljunud.
Kultuuriminister Gustafsdotter lubas, et asjatundjad uurivad gängstaräpi mõju ühiskonnas.
«Tuleb kindlasti uurida ja teha kindlaks, kas see muusika viib kuritegevuseni. Kui see on nii, siis tuleb selle suhtes midagi ette võtta,» sõnas kultuuriminister.
Gustafsdotteri sõnul loodab ta tekitada diskussiooni teemal, miks on Rootsis gängikuritegevus suur probleem. Lisaks loodab ta mõjutada noori kuulama muusikat, mis ei tekita negatiivseid assotsiatsioone.
«Noored võiksid oma silmaringi laiendada ja kuulata teistsugust muusikat, mis ei viitaks vägivallale,» leiab kultuuriminister.
Gustafsdotter ei oska veel öelda, kuidas panna noori oma muusikaeelistusi muutma. Ta viitas ka noorteorganisatsioonile Fryshuset, kuhu ta kunagi kuulus ja kus koges, et muusika võib olla noori ühendav jõud.
Mitu Rootsi poliitikut on nõudnud, et kuritegevuse tõrjumise nõukogu Brå uuriks gängstaräpi kahjulikke mõjusid. Sotsiaaldemokraatliku partei liikmete arvates ei peaks Rootsi riigiraadio Sveriges Radio mängima gängstaräpi palasid, vaid panema need hoopis arhiivi.
Gängstaräppi nimetati esialgu reality-räpiks ning see tekkis 1980. aastate keskel ja lõpus USAs räpi alamžanrina. Laulusõnades rõhutatakse tänavajõukudele omast kultuuri ja väärtusi.