USA päritolu džässlaulja ja tantsija Josephine Baker on kuues naine ja neist esimene tumedanahaline, kelle hauakoht on Prantsusmaa pealinna Pariisi kuulsas Pantheonis. Samuti on ta esimene ameeriklane, kes on saanud selle au osaliseks.
PILDID JA VIDEO ⟩ Legendaarne laulja Josephine Baker maeti sümboolselt Pariisi Pantheoni
3. juunil 1906 USA-s Missouris St Louisis sündinud Baker migreerus Prantsusmaale 1925. aastal rassilise diskrimineerimise eest oma sünnimaal, nii nagu paljud teised tumedanahalised, teatab reuters.com.
Temast sai kiiresti superstaar, kelle energilised džässipalad ja tantsud vallutasid prantslaste südame.
Teise maailmasõja ajal liitus ta Prantsusmaa vastupanuliikumisega, olles ka luuraja. Saksa sõdurite kätte langedes oleks ta hukatud, sest natside silmis oleks ta nahavärvi tõttu olnud alamklassist. Pärast sõda sai Baker oma saavutuste eest Prantsusmaa kõrge aumedali.
Bakeri panteoni sängitamise tseremoonial olid kohal Prantsusmaa juhid, kaasa arvatud president Emmanuel Macron, kes võttis ka sõna.
«Sa tuled Pantheoni küll ameeriklannana, kuid sinust suuremat ja võimsamat prantslannat ei ole,» sõnas Prantsuse president tseremoonial.
Baker on alles kuues naine, kes on maetud Prantsuse suurkujude matmispaika, mis algselt oli kirik.
Pantheoni on teiste seas maetud füüsik Marie Curie (1867–1934), valgustusajastu filosoof Voltaire (1694–1778) ja kirjanik Victor Hugo (1802–1885).
Bakeri haud Pantheonis on sümboolne. 12. aprillil 1975 Pariisis surnud lauljanna on maetud Monacosse.
Joséphine Baker (3. juuni 1906 Saint Louis – 12. aprill 1975 Pariis) oli USA tantsija, näitleja ja laulja. Tema hüüdnimed olid Must Veenus (Black Venus), Must Pärl (Black Pearl) ja Kreooli Jumalanna (Creole Goddess).
Ta sai 1937. aastal Prantsuse kodakondsuse.