Kui pidulaua taga istumine, tordisöömine ja juturääkimine igavaks muutub, võite külalised kutsuda hoopiski keraamikakotta, kus saab ühiselt meisterdada ja teha mälestuseks toreda savieseme.
Sünnipäevaseltskond mäkerdab sõrmed saviseks
Viljandis Uueveski teel asuvas keraamikakojas hakati sünnipäevapidusid korraldama eelmise aasta lõpul. Peremees Andres Allikvee räägib, et selline idee tuli ühel perel, kes tahtis pidada tütre sünnipäeva just seal. «Nii tekkiski mõte, et lapsed võiksid siia koguneda ja üheskoos meisterdada. Meie ei ole seda propageerinud, aga osa peolisi toob oma toidu kaasa, sest meie ei paku toitlustust,» rääkis ta.
Kunstnikud Külli ja Andres Allikvee annavad kohapeal vahendid ja juhendavad.
Andres ütleb ürituseks kuluvat umbes kolm tundi. Lapsed tulevad kokku, meisterdavad natuke, vahepeal söövad ja joovad ning siis glasuurivad asju. Kui aega üle jääb, avavad kinke. Mõni seltskond on ka mänge korraldanud, kuid väga tormakateks võistlusteks pole kojas ruumi ning nagunii kulub aeg voolimiseks.
Keraamikakojas on oma töötajatele mõnusat äraolemist pakkunud ka mõni asutus, nii et see ei ole mõeldud üksnes lastele. Külli jutu järgi teevad ka täiskasvanud meeleldi näpud saviseks.
«Mina ei lase öelda, et ei oska! Mis jutt see on? Kui me sünnime, kas oskame siis kohe kõndida? Ei oska, aga õpime,» rääkis ta. «Muidugi on neid, kes kinnitavad, et ei saa ega oska, aga tunnikese pärast tekib ruumis vaikus. See tähendab, et asjale on pihta saadud ning kõik nokitsevad omaette. Ja kõigil tuleb midagi välja!» lisas Andres.
Väga suure kambaga keraamikakotta ei mahu, Külli peab laeks umbes 15-liikmelist seltskonda. «See mahub mugavalt laua ümber istuma ja siis suudame kõiki õpetada ja aidata,» täpsustas ta.
Peoks tuleb mõistagi aeg enne kokku leppida. «Kui keegi soovib pühapäeva öösel kell 12 sünnipäevalapsele üllatuspidu teha, oleme platsis!» kinnitas perenaine.
Tuleb arvestada, et peol meisterdatud asja saab kätte umbes nädala pärast, sest savi tahab kuivada. See seab piiri, missuguseid esemeid on võimalik valmistada. «Peamiselt soovitame teha tasapinnalisi asju, nagu küünlaaluseid, väikseid taldrikuid, lusikaid, ehteid või nööpe - siis saab need kohe ära glasuurida,» selgitas Külli.
Naine on kogenud, et paljud tahavad kohe endale tassi voolida. «Seda saab teha küll, aga siis peab pikemalt nokitsema ja tähelepanelikult juhendamist kuulama. Kõigepealt tahab tass kuivada, siis põletatakse seda ahjus ja nädala pärast saab tulla glasuurima,» tutvustab ta tööde käiku. Tõenäoliselt on keeruline saada seltskond uuesti kokku töid lõpetama.
«Tavaliselt tuuakse peole tulles sünnipäevalapsele kingitus ja minnakse ise tühjade kätega tagasi, aga siin teeb igaüks endale mingi eseme,» tõdeb Külli. «Kui nädala pärast asja kätte saad, on see nagu peo järellainetus,» lisas Andres.