FOTOD ⟩ Esilinastus Marta Pulga globaalsest koroonaüksindusest rääkiv dokk

Täna esilinastus PÖFFil režissöör Marta Pulga eestvedamisel  valminud Eesti-Jordaania koostööfilm «Räägi ära» – 2020. aastal esimese koroonalaine ajal valminud dokumentaal, mis kajastab erinevate riikide inimeste elu isolatsioonis. 

 

«Räägi ära» on poeetiline portree inimkonnast isolatsioonis, jutustatuna anonüümsete häälte kaudu üle maailma. «Ajal, mil inimesed üle maailma leidsid end ootamatult eralduses, olgu siis ihuüksi või kuudeks kokkusurutuna oma lähedastega, lõid 21 filmitegijat 15 riigis anonüümsed kõnepostkastid. Inimestel paluti helistada ja jätta sõnumeid sellest, mida nad eraldatuses tunnevad. Jutustada oma elust, hirmudest ja rõõmudest – kõigest, mille nad sooviksid hingelt ära saada. Mõne ajab elukaaslane hulluks, teine pole kolm nädalat kellegagi rääkinud, kolmandal pole vägivaldse kaasa eest kuhugi põgeneda. Need hääled, mis jagavad nii juhtumisi igapäevaelust, tooreid emotsioone, nutulaule, nalju kui ka poliitilisi deklaratsioone, saavad kokku seotud täispikas dokumentaalfilmis «Räägi ära», mis kujutab aega, mil miljonid inimesed erinevatest kultuuriruumidest leidsid end ühtäkki silmitsi täieliku määramatusega,» seisab filmi sünopsises.

«Anonüümsetele häältele tuginev film tõestab, et kõige võimsam kinoelamus võib sündida meie enda kujutlusvõimes. Need hääled ja lood on tõelised, tõesed ja südamlikud, pakkudes võimsat reisi inimpsüühikasse, mis on sunnitud taluma võitlust nähtamatu vaenlasega. Filmis esitatud poeetilised kujundid aitavad hinge rahustada ja pakuvad teel olijatele lootust,» sõnas režissöör Marta Pulk.

«Räägi ära» produtsendi Karolina Veetamme sõnul kohtusid eri riikidest pärit filmi tegijad 2018. aastal Werner Herzogi meistriklassi ajal Peruu džunglis. Pandeemia ajal isolatsioonis töötades sündis filmi idee: «Ajal, mil kogu maailm läks pausile, õnnestus «Räägi ära» 21 režissööril jäädvustada erakordselt tundlik lugude kogum inimeste eraldatusest. Ühiselt otsustati seada üles abitelefoniliinid, kuhu eneseisolatsioonis inimesed võisid helistada, et jagada endi mõtteid, kogemusi, rõõme ja muresid elust isolatsioonis.»

Tuhandetest kõnedest valisid filmitegijad välja ligikaudu sada lugu, mis koondati kokku üheks poeetiliseks dokumentaalfilmiks. «Sellest sündis kinoarhitektuuri eksperiment, mida on peagi võimalik vaadata nii Eesti kui ka teiste riikide filmihuvilistel,» lisas Veetamm.

Filmi autorid on pärit Argentiinast, Brasiiliast, Colombiast, Hiinast, Kanadast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Jordaaniast, Kosovost, Peruust, Türgist, Ühendkuningriigist ja USAst.