R, 9.12.2022

VIDEO ⟩ Arheoloogid murravad pead, kes peitis 1800 aastat tagasi üle 5500 Vana-Rooma mündi

Inna-Katrin Hein
Arheoloogid murravad pead, kes peitis 1800 aastat tagasi üle 5500 Vana-Rooma mündi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Saksamaal Augsburgis leiti üle 5500 Vana-Rooma mündi
Saksamaal Augsburgis leiti üle 5500 Vana-Rooma mündi Foto: Youtube/Kuvatõmmis videost

Saksamaa lõunaosas Baieris Augsburgis leiti rohkem kui 5500 Vana-Rooma münti, mis olid maetud umbes 1800 aastat tagasi. Arheoloogide sõnul ei ole aga seni selgunud, kes need mattis.

Kui mündid maeti, oli Rooma impeerium oma õitsengu tipus. Rooma mündid jõudsid kõikjale impeeriumis ja kaugemalegi, teatab livescience.com.

Saksamaa Tübingeni ülikooli ajaloolase ja iidsete müntide asjatundja Stefan Krmniceki sõnul on need Vana-Rooma mündid denaarid ehk hõbemündid, mida kasutati 1. sajandi algusest kuni 3. sajandini pKr.

Denaar oleks tänapäevases vääringus 8–88 eurot. 

Arheoloogid leidsid hunniku münte kuivanud jõesängist selle aasta suvel. Kuigi mündid olid arheoloogide kaevatud süvendis laiali, ei olnud need tõenäoliselt algselt nii paigutatud.

«Peidukoha uhtus sajandeid hiljem arvatavasti minema Wertachi jõe üleujutus, mis paiskas mündid jõkke ja mööda põhja laiali,» arvas Krmnicek.

Mündiasjatundja sõnul nad alles alustasid Vana-Rooma müntide puhastamist ja uurimist.

Saksamaal Baieris Augsburgis leiti üle 5500 Vana-Rooma mündi
Saksamaal Baieris Augsburgis leiti üle 5500 Vana-Rooma mündi Foto: Kuvatõmmis/Youtube

«Kõige uuem münt on vermitud 3. sajandi alguses pKr, seega võidi raha peita umbes sel ajal. Rooma impeeriumi ajal asus tänapäeva Augsburgi asemel roomlaste linn Augusta Vindelicorum, mille lähedal kulges tee Via Claudia Augusta. Raha peideti linnast väljas tee lähedal,» jätkas Krmnicek.

3. sajandil oli Augusta Vindelicorum Rooma provintsi Reetia pealinn.

Arheoloogid ja numismaatikaekspert Krmnicek üritavad lahendada saladust, miks peitis keegi tõenäoliselt Augusta Vindelicorumis elanud isik nii palju raha.

«Me ei tea veel, kuid üritame teada saada, kellele raha kuulus ja miks mündid maapinda peideti,» sõnas Krmnicek.

Mündid on Augsburgi arheoloogiameti laboris, kus nende uurimine jätkub.

Reetia (ladina keeles Rætia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints. See külgnes läänes helveetide maaga, idas Noricumiga, põhjas vindeelikite maaga, edelas Alpide taguse Galliaga ja lõunasse jäi Venetia et Histria.

See koosnes piirkondadest, mida tänapäeval hõlmavad Ida- ja Kesk-Šveits (Ülem-Rein ja Bodeni järv), Lõuna-Saksamaa (Baieri ja enamik Baden-Württembergist), Vorarlberg ja suurem osa Austria Tiroolist ning osa Põhja-Lombardiast Itaalias. Vindeelikite piirkond (tänane Ida-Württemberg ja Lääne-Baieri) annekteeriti provintsi hiljem kui muud.

Reetia põhjapiir oli keisrite Augustuse ja Tiberiuse ajal Doonau jõgi. Hiljem tähistas põhjapiiri Limes Germanicus, ulatudes Doonaust 166 kilomeetri kaugusele põhja. Reetia oli Itaaliaga ühendatud üle Alpide Rescheni kuru ja Via Claudia Augusta kaudu.

Provintsi keskus oli Augusta Vindelicorum, mis on tänapäeva Augsburg Lõuna-Saksamaal.

Märksõnad
Tagasi üles