Kui Keskerakond teatas keskkonnaminister Tõnis Mölderi tagasiastumisest, võis ainult rõõmu tunda, ütleb ajakirjanik Askur Alas. Kuna ta oligi täiesti mõtetu minister, tuleb seda otsust kahe käega tervitada.
Mida minister Tõnis Mölder oma ametioluku ajal ära tegi? Kohtusse kaebamist mitte kartes võib öelda: mitte midagi head.
Kui algul olid Eesti loodusest hoolivad inimesed uue ministri suhtes positiivselt meelestatud, siis üsna pea sai selgeks, minister Möldril pole Eesti metsade valimatu mahavõtmise vastu mitte midagi. Kui teha keskkonnakaitse seisukohast talle üksainus etteheide, siis nii: ta ei suutnud mitte midagi ära teha selleks, et panna päitsed pähe metsast pelleteid valmistavatele ja neid roheenergeetika sildi all välismaale müüvatel ärihaidel. Tundub pigem vastupidi, et talle pandi päitsed noka ette. Kui palju Eestis tegelikult metsa on, minister teada ei saanud. Metsanduse arengukavast pole mõtet rääkidagi.
Valimatu metsalangetamise kohta tuli selle ministri suust ümarpalgi sarnaseid ümberütlemisi.
Samas ei tasu minister Möldrit ka päris maha teha - ta tegi väga vähe väga halbu asju. Ainult mõne! Mõni teine oleks suutnud ehk rohkem. Mütsi maha aga ei maksa päris võtta, sest just tema ajal sai rohelise tule õlipõletamine, maksumaksja taskust sadu miljoneid võttev projekt, mis lühikeses perspektivis kvalifitseerub „roheliseks“, aga tuleb juba mõnekümne aasta perspektiivis maha lammutada, sest on juba ette teada, et see ei sobitu siis rohemajandusse.
Valimatu metsalangetamise kohta tuli selle ministri suust ümarpalgi sarnaseid ümberütlemisi. Juba Riigikogus olles paistis Mölder silma sellega, et tema partei lükkas ta kaamera ette siis, kui häda oli käes ja polnud kedagi, kes parasjagu käimasolevat probleemi jagaks. Siis tuli Mölder ja rääkis telekaamerate ees kümme minutit mitte millestki ümarpalgi juttu. Kui ajakirjanik mikrofoni nö tagasi enda kätte sai, tõmblesid ta silmad tavaliselt nõutusest: mida see tüüp nüüd rääkis? Mida ta õigupoolest ütles?