N, 8.12.2022

ELU 25 ⟩ Askur Alas: metsa valimatu mahavõtja, ümarpalk-keskkonnaministri valulik raiumine

Askur Alas
, Ajakirjanik
Askur Alas: metsa valimatu mahavõtja, ümarpalk-keskkonnaministri valulik raiumine
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Tartu kasemetsa lageraie.
Foto: RAGNAR PEETS/TARTU POSTIMEES
Tartu kasemetsa lageraie. Foto: RAGNAR PEETS/TARTU POSTIMEES Foto: Ragnar Peets

Kui Keskerakond teatas keskkonnaminister Tõnis Mölderi tagasiastumisest, võis ainult rõõmu tunda, ütleb ajakirjanik Askur Alas. Kuna ta oligi täiesti mõtetu minister, tuleb seda otsust kahe käega tervitada.

Mida minister Tõnis Mölder oma ametioluku ajal ära tegi? Kohtusse kaebamist mitte kartes võib öelda: mitte midagi head.

Kui algul olid Eesti loodusest hoolivad inimesed uue ministri suhtes positiivselt meelestatud, siis üsna pea sai selgeks, minister Möldril pole Eesti metsade valimatu mahavõtmise vastu mitte midagi. Kui teha keskkonnakaitse seisukohast talle üksainus etteheide, siis nii: ta ei suutnud mitte midagi ära teha selleks, et panna päitsed pähe metsast pelleteid valmistavatele ja neid roheenergeetika sildi all välismaale müüvatel ärihaidel. Tundub pigem vastupidi, et talle pandi päitsed noka ette. Kui palju Eestis tegelikult metsa on, minister teada ei saanud. Metsanduse arengukavast pole mõtet rääkidagi.

Valimatu metsalangetamise kohta tuli selle ministri suust ümarpalgi sarnaseid ümberütlemisi.

Samas ei tasu minister Möldrit ka päris maha teha - ta tegi väga vähe väga halbu asju. Ainult mõne! Mõni teine oleks suutnud ehk rohkem. Mütsi maha aga ei maksa päris võtta, sest just tema ajal sai rohelise tule õlipõletamine, maksumaksja taskust sadu miljoneid võttev projekt, mis lühikeses perspektivis kvalifitseerub „roheliseks“, aga tuleb juba mõnekümne aasta perspektiivis maha lammutada, sest on juba ette teada, et see ei sobitu siis rohemajandusse.

Valimatu metsalangetamise kohta tuli selle ministri suust ümarpalgi sarnaseid ümberütlemisi. Juba Riigikogus olles paistis Mölder silma sellega, et tema partei lükkas ta kaamera ette siis, kui häda oli käes ja polnud kedagi, kes parasjagu käimasolevat probleemi jagaks. Siis tuli Mölder ja rääkis telekaamerate ees kümme minutit mitte millestki ümarpalgi juttu. Kui ajakirjanik mikrofoni nö tagasi enda kätte sai, tõmblesid ta silmad tavaliselt nõutusest: mida see tüüp nüüd rääkis? Mida ta õigupoolest ütles?

Kui ma oleks personaliosakonna juhataja, siis ma suunaks Mölderi... Ei, mitte sinna kohta. Hoopis teise kohta. Mölder on ju sündinud diplomaat ehk mitte millegist mitte millegi rääkija. Ümarpalgimees. Mölder tuleks silmapilk suunata suursaadikuks näiteks Venemaale, Mart Helme järglaseks. Seal oleks tema õige koht. Rääkigu venelastele mitte millestki mitte midagi.

Hommikul seda uudist lugedes juhtus eksitus ja ma lugesin kogemata, et ministriks saab vana Savisaar. Hakkasin just rõõmustama, lõpuks ometi leiti vanameistrile koht! Ja teda hakkab Siimu tütar kamandama! Päris lõbus!

Uueks keskkonnaministriks sai Erki Savisaar. Hommikul seda uudist lugedes juhtus eksitus ja ma lugesin kogemata, et ministriks saab vana Savisaar. Hakkasin just rõõmustama, lõpuks ometi leiti vanameistrile koht! Ja teda hakkab Siimu tütar kamandama! Päris lõbus ju!

Kujutame ette valitsuse istunugit. Kaja ütleb: „Nüüd teeme nii.“ Kuskil teisel pool lauda poriseb Savisaar: „Ei tee! Mina ei ole nõus“. Siis Kaja ütleb: „Aga meie Reformierakonnas...“, mille peale vanameister paneb küünarnukid laua peale ja ütleb: „Teie seal... konnas... närige muda!“

Kujutame ette valitsuse istunugit. Kaja ütleb: „Nüüd teeme nii.“ Kuskil teisel pool lauda poriseb Savisaar: „Ei tee! Mina ei ole nõus“.

Aga olles jälginud Erki Savisaare tegemisi Riigikogus, on mul lootus, et temast saab tunduvalt konkreetsem keskkonnaminister, kes ei aja seosetut juttu nagu tema eelkäija. Kuigi ma ei ole Keskerkonna valija, on noorem Savisaar tõepoolest üsna arukat juttu ajanud, või vähemalt oluliselt mõistlikkumat kui eelnev veskimees.

Vähemalt on ta istungitel sõna võtnud enamist ikka siis, kui tal midagi öelda on, mitte täiesti suvalist loba ajanud. Seega on lootust, et järgmine keskkonnaminister on vähemasti Eestile kasulikum kui eelmine, keda lödipüksiks nimetada ei olegi halvasti öeldud.

Märksõnad
Tagasi üles