Ema on keelatud pidada paremaks lapsevanemaks kui isa
/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
19. november 2021, 14:30
/nginx/o/2021/09/10/14059713t1h2655.jpg)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rääkis konverentsil «Võrdne vanemlus», et tihtipeale peetakse emasid laste kasvatamises paremaks kui isasid, sest nad on naised. Tuleb välja, et selline sooline eristamine on aga keelatud ja seda eriti avalikus sektoris.
Kui lapse vanemad on lahus, siis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik sekkub vanema ja lapse suhtluse korraldamisse üldjuhul vaid siis, kui näiteks kohaliku omavalitsuse arvamus selle kohta on stereotüüpne.
«Eesti vabariik ei sekku sellesse, kuidas inimesed oma eraelu korraldavad, ta ei sea sinna võrdsus-põhiõiguslikke piiranguid ette, vaid inimene on ise vaba, kes kodus nõud peseb jne,» selgitas Liisa Pakosta. Küll aga ei tohi kohalik omavalitsus riigi esindajana määrata soostereotüüpide põhjal seda, kuidas tuleb lapsi kasvatada.
Pakosta rääkis, et nii mõnelgi korral on kohalik omavalitsus siiski väljendanud sellist seisukohta, nagu laps peaks jääma ema juurde, sest emale justkui sobiks lapse kasvatamine paremini. Samuti on öeldud, justkui tuleks oodata, kuni laps kasvab suureks, ja lubada tal alles siis isaga tihedamalt suhtlema hakata.
«See ettekujutus, nagu naistel oleks eriline kaasasündinud omadus olla lapsega hästi palju koos, justkui isal seda omadust ainuüksi isikukoodi esimese numbri järgi ei oleks. See ongi piirav soostereotüüp ning selle kasutamine on tegelikult seadusega keelatud,» selgitab ta täpsemalt. Eriti rangelt on see keelatud avalikus sektoris ehk kohalik omavalitsus sellist arvamust avaldada ei tohi.
Nende näidete puhul, mis Pakosta loengus toob, ei ole tema sõnul isa olnud vägivaldne või kuidagi teisiti halb. Seega pole õigustatud isale öelda, et ta võib lapsega suhelda alles hiljem, kui too pole enam rinnalaps.
«On täiesti võimalik teha elukorraldus nii, et laps saab ema rinnapiima ikkagi edasi, kuid vahepeal veedab aega isaga. Kõik asjad on võimalikud, kui seda õigesti korraldada,» selgitab Pakosta ja räägib, et õiguslikult ei tohi pidada üht vanemat teisest paremaks.
Kuula konverentsi järele «Võrdse vanemluse» kodulehelt. Kui tunned, et sind kui vanemat koheldakse ebavõrdsena, siis võrdõiguslikkuse kohta leiab infot siit!