:format(webp)/nginx/o/2021/11/17/14207390t1hcd15.jpg)
Suve hakul alustas MTÜ National Costumes heategevusprojektiga, et koguda koostöös sihtasutusega Tallinna Lastehaigla Toetusfond raha mobiilse röntgeniaparaadi ostmiseks. Heateo teed juba siis, kui ostad projekti kaudu lõuendi. Kui aga saadad tagasi ka lõuendile maalitud kunstiteose, võid olla üks nendest, kes aitas püstitada uue Guinnessi rekordi.
MTÜ National Costumes on algatanud suurejoonelise heategevusprojekti «Eesti joonistab», millega soovitakse parandada Tallinna lastehaigla arstide võimalust aidata enneaegseid lapsi.
Projektis osalemiseks ei pea olema kunstnik. Kui pliiatsit oskad käes hoida, saab heategu kindlasti tehtud. Annetada on üsnagi lihtne: teed kas ülekande või tellid projekti «Eesti joonistab» kodulehe kaudu lõuendi. Olenevalt suurusest on selle hind 10,25 või 40 eurot.
Tellitud lõuendile võib joonistada seda, mida hing ihkab, ning kas üksi, lastega või lausa koos kolleegidega. Tagasi saadetud maalid ühendatakse üheks suureks kunstiteoseks, millega pürgitaksegi Guinnessi rekordi poole.
Projekti idee, korraldamise ja elluviimise taga on Andrei Jermakov, kelle üks hobi on joonistamine ja maalimine. «Ühel hetkel, kui ma oma lõuendiga tegelesin, mõtlesin, et võiks inimesi rohkem maalima meelitada. Kuidas seda teha, ma veel ei teadnud.» Kuna mehel on rehabilitatsioonikeskuse juhtimise kogemus, otsustas ta põimida algatuse heategevusega.
Praegu on neil juba 160 maali, millest 91 on nad ka digitaliseerinud. Kuna maailma suurima maali suurus on 1500 ruutmeetrit, on iga Eesti elaniku osalus ülimalt oluline.
Ka Eesti kuulsused on heategevusprojekti oma panuse andnud. Nende seas on näiteks Beebilõustana tuntud Andrus Elbing koos oma kaasa Ingrid Männiga, blogija Malluka eksmees Kardo Treimann, Sandra Vabarna jpt.
«Kui keegi tunneb ära oma maali, olge julged ja kirjutage kommentaaridesse: «Autor olen mina!» See on ainult positiivne,» kutsub Jermakov inimesi üles sotsiaalmeediasse lisatud pilte kommenteerima.
Ka mitmed lasteaiad on võtnud projektist osa, selgitades seeläbi lastele heategevuse olulisust ühiskonnas. «Tore oleks, kui projektist võtaks osa võimalikult palju lasteaedu ja koole. Iga joonistus võiks iseloomustada eraldi kooli või klassi,» sõnab Jermakov, kuid ta arvab, et projektis võiksid osaleda ka erinevad ettevõtted.
Kui lastehaiglale saab vajalik aparaat soetatud, läheb ülejäänud annetusraha mõnele teisele organisatsioonile, kel samuti hädasti abi vaja. Maale nad aga mitte mingil juhul ära ei viska, vaid neid ootab ees suurejooneline oksjon.
Korraldajate jaoks oleks hea, kui suur maalide kogum ostetaks tervikuna. Kui aga nii ei lähe, saab endale meelepärase teose eraldi osta, sest maalide kogum jääb tervikuna nii või naa säilima just tänu digitaliseerimisele.
Maalide digitaliseerimisega püüab seltskond Eestit kui IT-riiki maailmas veelgi rohkem esile tõsta. Maalidest tehakse andmeühikud NFTd (ingl non-fungible token), mida saab krüptokunsti börsilt.
«Selline mõte sai alguse sellest, et tahtsime kuidagi nimetada meie maalide kollektsiooni. Nii kujutasimegi ette, et Eesti on üks suur monitor, kus iga inimene – Pixel – «põleb» kaardi peal. Tahame, et Eesti oleks kaugelt näha. Oleksime esimesed maailmas, kes müüvad krüptokunsti kogu riigi poolt ühe projekti raames,» räägib Jermakov, kes on projekti üle väga uhke. Eks seetõttu on ka nende sotsiaalmeedia postituste juures teemaviide #EstonianPixels (tõlkes «Eesti pikslid»).
:format(webp)/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)