ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Mida rääkisid taldrikukeerutajad Kaja Kallase ja Andrus Ansipi telefonivestlusest

Paljukannatanud eestlastel on mure, neil päevil olla Kaja Kallas helistanud peaaegu et igavesele peaministrile Andrus Ansipile ja küsinud midagi sellist, et mis sul viga on, tõhk? Ansip ajab vastu, et pole talt midagi sellist küsitud. Mis selle kõne ajal siis tegelikult juhtus? Juku-Kalle Raid palus kohale ELU25 toimetusele lähedalseisvad selgeltnägijad, kes kutsusid taldrikuga välja Ansipi vaimu ning Ansipi vaim rääkis, mida ta asjast arvab. Kaja Kallast ELU25 sensitiividel tabada ei õnnestunud, tema Toompea lasteaiarühma mängukaaslased väitsid, et Kaja peitis ennast juba varahommikul tulekindlasse kappi, mille seintest infolained välja ei levi.

Mis siis neil päevil lõpuks juhtus, härra Ansip, ajakirjanduse veergudelt võis lugeda, et teile helistas Kaja Kallas, kes küsis, ega teil paha ei ole!

Ei küsinud niimoodi! Oleks küsinud, ma oleks kohe rääkinud, et mul on väga paha! Lausa jube olla, emakene, nagu oleks kaks liitrit Valgevene solki ära joonud. Aga tema ei tundnud üldse kaasa, ma oleks talle öelnud küll, et paha on, emake, oi kui paha. Lugu ei peeta, ei austata viimasel ajal! Kui viibin oma kaugetes kabinettides, siis Euroopa kuningas küll teretab! Ehkki ainult moka otsast, aga ta on ka Euroopa kuningas! Kodus aga on lugupidamine hoopis kadunud! Kas siis on hea või?

Mis Kaja Kallas siis teada tahtis?

Mina ei saanud üldse aru, misasja ta vingub.

Midagi ta ju siiski küsis?

Ta rohkem nagu mõnitas. Küsis, et mis sul mureks on? Nagu kohe meelega astus vanale kaadrile konnasilma peale, kui te mõistate. Nagu ilma lugupeetud vana kaadrita oleks võimalik midagi uut üles ehitada! Ei ole! Ja siis küsima, et... No mis mõttes, mis mul mureks on? Minu kanda on kogu rahva mure. Juba vanasti oli, kui ma töötasin enamuse Eestimaa eksisteerimise ajast, praktiliselt sellest epohhist kui jää ära sulas, peaministrina ning kõik olid väga õnnelikud!

Ansipi vaim: Aga täna – vaesus ja nukrus kõikjal, paljudel ei ole elementaarseid asjugi! Kes pole endale vaktsiini suutnud soetada, kes ei oma ivermektiini, kellel ei jätku MMS-i, kes aga pole üldse isiklikku haigustki saanud. Võrdsust ei mingisugust!

Aga täna – vaesus ja nukrus kõikjal, paljudel ei ole elementaarseid asjugi! Kes pole endale vaktsiini suutnud soetada, kes ei oma ivermektiini, kellel ei jätku MMS-i, kes aga pole üldse isiklikku haigustki saanud. Võrdsust ei mingisugust! Valitsus ei hoolitse, et kõik need grupid saaksid, mida nad tahavad! Mitte nagu minu ajal! Siis olid kõik väga võrdsed! Aga praegu... Mure vaatab sisse aknast ja uksest. Ja kas ma juba ütlesin, et lugupidamist napib vana kaadri vastu, oi kuidas napib!

Te vist siiski nimetasite, et oleme nakatumises maailmameistrid.

Seda küll... Jaa, no see on ainuke asi mis väheke head meelt valmistab. Aga 15 lollima riigi hulka pole ikka veel pääsenud või kui oleme, siis oleme selles edetabelis kõige vaesemad lollid. See on kriis ja mina sellises kriisis elamisest keeldun. Imege muna! Mulle meeldib see kriis, mis minu ajal oli, vat kui see oli kriis, siis sellises kriisis ma tahakski kogu aeg elada! Valitsusjuhist peeti lugu ka!

Teil õnnestus peaministri ametis väga kaua vastu pidada, seda rekordit üle vist juba ei löö!

Minu ajal käisidki asjad teistmoodi, liigset lälisemist valitsuses ei olnud. Ma ütlesin kohe, juba enne peaministriks saamist: annab jumal perse, annab ka tabureti. Minu taburet oli nelja jalaga... Ma rõhutaksin veel austuse ja lugupidamise puudumist tänapäeval, sel ajal ütlesid mulle kõik kummarduse saatel tere, mitte mingid printsessid ja preili pirtspekid ei helistanud suvalisel ajal!

Kas Kaja ja tema noored sõbrad on austamise tõesti täiesti ära unustanud?

Nii see tundub. Käid korraks välismaal ära, nühid viikareid vastu Euroopa tooli, seal on see neil normaalse velvetpadjaga, Euroopa kuningas ise tõi padja, tagumik ei lähe stressi, pinde ei saa, mugav on, inimväärne on, mis seal häbeneda? Aga lollpead kodus lasevad ennast kohe ära kiiritada. Ma juba vanasti rääkisin Reformierakonna koosolekutel, et fooliummütsi tuleb kanda, seemneid tuleb süüa – nii et ragin taga. Siis ei pääse kiiritus pähe sisse. Aga Kaja on ju nii nõrk, et ta ei jaksa seemet katkigi hammustada. Vaata mihuke pilbas! Selline vastik viisakas pilbas, ega niimoodi poliitikat teha ei saa. Matsu peab jagama! Ja lugupidamine vanemate peaministrite vastu, ma rõhutan, see ei ole kunagi liiast! Ei ole vaja pidevalt telefoni otsas rippuda ja vastikuid küsimusi pilduda.

Matsu jagama?

Matsu jah! Igale poole, kõvasti, mõnikord kasvõi huupi. No ikka praktiliselt igaühele paar pauku kirja. Nii et põmakad käivad. Siis lõpetatakse see liberaalne mölisemine ära ükskord.

Milles asi, miks Reformierakonna reiting siis langeb?

Põhimõtteliselt oleme me muutunud mingiks roosaks lögaks. Ma nagu ei näe seda lugupidamist kusagil!

Tänapäeval muidugi on vaja tüdrukutel ainult selle telefoniga mängida, peaministrit tüüdata. Ma peaksin siin võibolla tuletama meelde, et elementaarne lugupidamine vanemate ja targemate vastu annab alati häid tulemusi.

Ma ise põrutasin omal ajal nii et vähe polnud. Ma olen praegugi väga valgustatud, ma tulin Euroopast, käisin Brüsselis Euroopa kuninga polikliiniku röntgenis. Kas te ei mäleta, kuidas ma 1000 arsti ja medõde Soome tööle ajasin? Kõik oli vinks-vonks, aga nüüd laskis Kaja batsilli sisse, arste pole kusagilt võtta, foolimmütsi keegi ei kanna. See pull tuleb ära lõpetada.

Milline on siis teie mõtlemine?

Minu mõtlemine on väga fossiilne! Kas jälle ei mäletata? Kas heateod unustatakse tõesti nii kiirelt. Tänapäeval muidugi on vaja tüdrukutel ainult selle telefoniga mängida, peaministrit tüüdata. Ma peaksin siin võibolla tuletama meelde, et elementaarne lugupidamine vanemate ja targemate vastu annab alati häid tulemusi. Kõike uut ei tohi uisapäisa uskuda. Mulle õpetati küll äsja Euroopa polikliinikus selgeks sõna «vesinik», aga kõigepealt tuleks katlamaja korralikult tööle panna. Omal ajal eelistasin ma, nagu õige tööliskarastusega parteilane, põlevkivienergiat. Saad aru? On sihuke kivi. Kivi põleb, probleemi pole. Juba minu ajal jaurati mingist roheenergias, aga ma ütlesin, et kuulge, käige kanni, vaadake, kivi põleb, kes seda enne näinud on? Kütet saab, kvoodi saab ära parseldada, ilm kogu maakeral muutub soojemaks. Aga nüüd on käes: kivi ei põle, probleem on! Kusagil ehitavad tuulikut. Vabandage, kas me oleme möldrid või juhime riiki.

See vastab muidugi tõele, et kaja Kallas ei oska koroonakriisiga hakkama saada. Nagu väheke arglik oleks või poeks justkui lasteaias mängukaaslaste eest peitu.

Aga siis kui on vaja lugupidamatust näidata, siis ei ole arglik! Kohe telefoni kallale! Mina omal ajal piiri sulgemisega muuseas üldse ei tegelenudki. Eesti piiri sulgemisega, mõtlen. Võsa kasvas, piiri ei ehitatud, piiri juures sai tasuta pissil käia, linnukesed laulsid ilusti ja seda oli ilus kuulata, kellel aega kuulata oli. Hea küll, mingi kohver virutati ära. Aga mina ütlen teile, et kui piiri mitte välja ehitada – mis oli meil omal ajal üks põhieesmärke! – siis läheb haigus ise minema.

Tule taevas appi!

Ega puhas palvetamine ka ei aita. Ise peab samuti midagi tegema, tüdruk on vaja välja vahetada, ma vaatan, kas saan Euroopa kontorist paar vaba päeva, ega nad selle eest tala ikka ei hakka andma või noomitusi tegema, hoidku issand. Euroopa kuningas mõistab mind! Peab lugu, mitte nagu siin!

Ja see fooliumist müts on vaja pähe panna. Ja süüa on vaja korrapäraselt. Seemneid. Terve organism ja austus kunagiste peaministrite vastu on kõige alustala. Koos, ma ütlen, me saame veel igasugusest madalast reitingust jagu, minu jaoks ei ole see probleem, et valitseda veel mingi paar-kolmkümmend aastat, nagu seltsimees Lukašenka! Ja igasugustele tüdrukutele ma ütlen, et pole vaja pidevalt nina telefonis ringi kooberdada ja kuhugi helistada!