SIIONI LOLLIDE PROTOKOLL: Kirsti Timmer annab teatavasti igal aastal välja raamatu, mis peaks justkui pajatama meid järgneval aastal tabavast tulevikust. Nii heast kui halvast. Kuidas ta tarokaarte paneb? KesKusi raamatufriik Ahto Muld valgustab ennustamisprotsessi käiku.

Kirsti Timmer «Taroskoop 2022», Kirjastus JES 2021, 288 lk. Žanr: Siioni lollide protokoll.

Kodumaiste muusikute ning teiste joodikute seltskondades on Kirsti Timmeri nime all töötav vana mustlasmutt hirmsasti hinnas. Timmer sigineb seltskonda, kraamib põlletaskust välja kaardid ning ennustab kõik asjad ette.

Muld toob näite: istuvad ümber laua spetsialistid ning tutvuvad liitrise viinatootega, millest on pool otsas. Saabub Kirsti, jõuluehted külge riputatud, seitse kirjut seelikut sahisemas, igas näpus 3–4 klaasitükkidega kaunistatud sõrmust, juuksed harali, pilk sõge nagu vana testamendi prohvetil.

Seejärel haarab Kirsti rinnahoidjast kaardipaki, posib midagi, segab kaarte ja laob natuke aega pasjanssi, misjärel karjatab hauataguse häälega: «Seltsimehed! Kaardid näitavad selgelt, et teie viin hakkab otsa saama! Hiljemalt poole liitri pärast on põhi peal!»

Seltsimehed hirmuvad: on alles vanaeit, kuidas tema kõike ka teab! Ja nad paluvad alandlikult: anna nõu, Kirsti! Mida teha? Mida ometi teha? Kuidas niimoodi edasi elada?

Kirsti aga laob uuesti pasjanssi ning seletab salapäraselt: «Seltsimehed! Kaardipakk ütleb selgelt, et keegi teist peab minema poodi ja uue liitri viina tooma!»

Muusikute ja joodikute väitel pole Timmer ennustusega veel kordagi mööda pannud, mistõttu teda austatakse paljudes seltskondades sügavalt nagu tõelist selgeltnägijat või president Rüütlit.

Kommentaarid
Copy