«Pealtnägijas» tehti ajakirjanduslik eksperiment, mille käigus leiti autoportaalidest müügilt mitmeid uhkeid autosid, mis on tegelikult teinud välismaal avarii ja lausa maha kantud. Eksperdid peavad selliseid autosid ülimalt ohtlikeks.
VIDEO ⟩ Pealtnäha korralik auto võib osutuda avariiliseks ja turvapadjata ohtlikuks masinaks
Eestis pakutakse jultunult välismaal maha kantud masinaid tervete pähe ja nii ongi kasutatud autode turul müügil potentsiaalsed surmalõksud. Riik olevat aga nõutu, sest praeguste seaduste tõttu on ametnike käed seotud ning põhjalikum kontroll tõstvat autode hindu.
Ülemaailmse kiibikriisi tõttu on uute autode tootmine ja tarnimine raskendatud ning see on andnud kasutatud autode müüjatele julgust küsida üsna kopsakat hinda. Veelgi enam on seetõttu suurenenud kasutatud autode turg.
Kust mujalt siis sõidukeid saada, kui välismaa avariiliste autode oksjonilt. Siinkohal tuleb mainida, et avarii läbinud autosid müüakse ikka eelkõige seetõttu, et neilt saab vajalikke varuosasid, millega remontida tervemat kasutuses olevat autot.
Välismaa eksperdid on hinnanud, et enamikku suuremas liiklusõnnetuses osalenud autosid ei ole mõistlik korda teha, sest remont läheb kallimaks kui auto tegelik turuhind.
Siiski on leidnud mõned «geeniused» viisi, kuidas lömmi sõidetud auto võimalikult odavalt korda teha, nii et palja silmaga vaadates näib see justkui tuttuus. Silmagi pilgutamata klopsitakse mitmest autost kokku uus, jättes vahetamata või sootuks lisamata turvapadjad, mille tükihind on üle tuhande euro.
Just mitmest autost kokku pandud «uus» auto on avariisse sattudes kõige ohtlikum, sest selliste sõidukitega õnnetusse sattunud inimesi on kõige rohkem surma saanud.
Näitena toodi 2019. aasta juuni alguses Viljandimaal juhtunud raske liiklusõnnetus, kus 24-aastane noormees sõitis sõiduteelt välja vastu kivi. Selle tagajärjel murdus tema auto pooleks. «Ükski korras tehasest tulnud sõiduk ei lähe avarii käigus pooleks,» räägib saates transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra.
«Pealtnägija» poole pöördus Tallinnast pärit mitme lapse isa Tõnu, kes soovis oma perele mahukamat ja mugavamat autot. Just tänu temale oligi alguse saanud ajakirjanduslik eksperiment.
«Me tahtsime vähemalt seitsmekohalist suure pagasiruumiga, kuhu mahuks kärusid jms. Jäid silma paar Ameerika masinat,» rääkis Tõnu. Kui ta sõidukite kohta uuris, oli mitme müügimehe jutt olnud kas kahtlane või sootuks puudulik.
«Võtsin VIN-koodi lahti ja hakkasin internetis sobrama, sealt leidsin ma väga huvitavaid pilte sellest masinast kuskil USAs,» räägib Tõnu. Nimelt leidis ta internetist enda välja valitud Chryslerist aastataguseid pilte, kus oli näha, et masin on osalenud väga karmis avariis.
Praegu Eestis 39 000 euroga müügis olevat autot müüdi tõepoolest aasta tagasi Atlanta avariiliste autode oksjonil, turvapadjad väljas ja esiots lömmis. «Turvalisuse mõttes ma oma lapsi sinna küll ei pane,» kommenteeris Tõnu.
USA eksperdid hindasid siis auto taastamiskuluks ligikaudu 24 000 dollarit ning masina hind oksjonil oli üle 17 000 dollari. See teeb meie rahas kokku üle 35 000 euro.
Müügi- ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Arno Sillat soovitas sellele kõigele lisada juurde ka üle ookeani transportimise kulu ja ka müüja kasumi. Just selle arvutuskäigu tulemusel tõstatati küsimus: mille pealt siis kokku hoitakse?
Tuleb välja, et taastatud autode müük pole keelatud, kuid tihtipeale hoitakse kokku turvapatjade arvelt, mille kontrollimine pole sugugi lihtne. «Ma ei ole liiklusekspert. Selle tõttu ma ei ole pidanud vaatama üle avariilisi autosid, kus inimese pea on võtnud armatuurlauas oleva augu kuju. Aga ma olen kohtunud mingisuguste tarbijavaidluste korral autoga ja lahti võtmisel on selgunud, et roolis on hunnik purjeriiet selle asemel, et seal on airbag (turvapadi – toim),» rääkis Sillat.
Eksperimendi käigus võeti ette üks tuntud tegija automüüjate seas. Müügimees Kalev alustas enda sõnul autode maaletoomist juba laulva revolutsiooni algusaegadel ning käib ookeani taga neid isiklikult valimas ja ära toomas. Samuti kinnitavat ta, et kontrollib margiesindustes autosid enne, kui need müüki paneb. Müüdavate autode kunagisi avariisid ei maininud ta saatejuhi sõnul kordagi.
Nii suunduski «Pealtnägija» toimetaja Krisjan Pihl sellesama Kalevi juurde sooviga osta Audi Q5, teades, et auto on tegelikult avariiline. Peale tunniajast auto vaatlemist ja proovisõitu otsustas Pihl näidata müügimehele pilte sellestsamast Audist, kui see oli veel liiklusõnnetuses saadud vigastustest puruks. Müügimees Kalev ei kinnitanud ega ka lükanud ümber väidet, et pildil võib olla sama auto, mida tema nüüd müüb.
Vaata videost, kuidas «Pealtnägija» eksperiment möödus!