Helsingi linn on otsustanud loobuda lihatoitude serveerimisest linna üritustel

Medium rare lihatükk. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Helsingi linnavalitsus on otsustanud, et linna avalikel üritustel lihatoite enam ei pakuta. See on tekitanud kodanike seas suurt kära, sest liha on olnud sajandeid soomlaste toidukultuuris kesksel kohal ja hinnatud.

Helsingi linnavalitsus võttis teisipäeval vastu otsuse, et uue aasta algusest pakutakse linna üritustel vaid taimetoitu ning vastutustundlikult püütud kohalikku kala. Tavaline kohvipiim asendatakse näiteks kaerapiimaga, kirjutab Helsingin Sanomat.

Selline otsus tekitas riigis suurt kära. Näiteks peab põllumajandus- ja metsandustoetajate liidu esimees Juha Martilla seda roheinimeste peapesuks ning Soome Keskerakonna peasekretäri Riikka Pirkkalaineni sõnul teeb kõnealune otsus teda ülimalt kurvaks.

Eelkõige kurvastab Pirkkalainen seetõttu, et see teema puudutab ka kodumaist liha, mida võiks siiski üritustel lubada.

Arutelu on tekitanud ka Twitteris suuri vaidlusi ning otsusel on nii tuliseid pooldajaid kui ka vastaseid. Helsingin Sanomat uuris mitmelt eksperdilt, miks on saanud teema väga suurt vastukaja.

Tampere ülikooli tervisesotsioloogia professori Piia Jallinoja sõnul on lihal olnud Soome toidukultuuris pikka aegne keskne roll ning see on väga hinnatud. Tema hinnangul on liha sageli toidukorra peamine osa ja ka rahaliselt kõige väärtuslikum. 

Taimetoitlaste buum sai Soomes alguse juba 2015. aastal ning see on muutnud inimeste ettekujutust sellest, mis on väärtuslik ja normaalne toit. «Kui tuttavale ja turvalisele asjale väljakutse esitatakse, tekib inimestes loomulikult segadus ja veidi ka ärevust. Paljud mõtlevad, et varsti võetakse neil liha üldse suust välja,» lisas ta.

«Toiduga seotud küsimused tekitavad tihtipeale erinevaid emotsioone ja Twitteris saab nendega hõlpsasti enda toetajate tähelepanu võita ja sellega enda populaarsust suurendada,» nentis Helsingi ülikooli toiduökonoomia lektor Markus Vinnari, kes uurib säästvat arengut ja toidutarbimist. «Toit on iga inimese isiklik asi. Eks tahetakse seda, et liha oleks kõikjal siiski mingil määral saadaval,» lisas ta.