R, 9.12.2022

Perearst Karmen Joller hoiatab: oleme kriisiajast jõudmas katastroofiaega

Heidi Ruul
, Reporter-toimetaja
Perearst Karmen Joller hoiatab: oleme kriisiajast jõudmas katastroofiaega
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Perearst Karmen Joller.
Perearst Karmen Joller. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti arstide liit teatas kolmapäeva hommikul, et Eestist on saanud suurima koroonaviirusesse nakatumisega riik maailmas. Liidu teadet jagas sotsiaalmeedias ka perearst Karmen Joller, rõhutades, et oleme kriisiajast jõudmas katastroofiaega.

Eesti arstide liit teatas kolmapäeva hommikul, et Eestist on saanud suurima koroonaviirusesse nakatumisega riik maailmas. «Kuna meil on palju vaktsineerimata nakatunuid, kelle haigus kulgeb raskemalt, suureneb haiglaravi vajavate koroonapatsientide hulk iga päevaga,» seisis teadaandes.

«Haiglates ei saa lõputult koroonaosakondi avada, sest personaliressursid on ammendunud. Seetõttu teeme valitsusele ettepaneku määrata kiiresti COVIDi voodikohtade arvu ülempiir, mille täitumisel hakatakse haiglasse võtmisel rakendama triaaži ehk patsientide jaotamist seisundi ja prognoosi järgi,» kirjutati veel.

Avalduses seisab, et peame olema valmis olukorraks, kus valima peab ka vältimatut abi vajavate haigete vahel. Haiglaravile võtmisel on põhjendatud arvestada teiste kriteeriumite hulgas ka vaktsineeritust COVID-19 vastu, kuna see mõjutab oluliselt prognoosi.

«Väga selgelt on näha, et vaktsineeritud koroonapatsientidel on tervenemise tõenäosus palju suurem ja ravi kestus lühem. See ei tähenda, et haiglasse saavad ainult vaktsineeritud, aga kui katastroofimeditsiini tingimustes peame tegema raskeid valikuid, siis tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid,» ütles arstide liidu president dr Jaan Sütt.

Arstide liidu eetikakomitee esimees ja Tartu ülikooli kliinikumi kliinilise eetika komitee liige dr Katrin Elmet lisas, et arstiabi on muutunud paljude inimeste jaoks ebaõiglaselt kättesaamatuks. Seda tajuvad eriti teravalt need, kes on ise enda ja teiste tervist hoidnud – vaktsineerinud ja järginud piiranguid. Patsiente tuleb kohelda võrdselt, mistõttu pole haiglakohtade tagamine ainult koroonapatsientidele moraalselt põhjendatud. Kui kõigi ravimiseks võimalusi ei jätku, siis on valiku tegemisel paranemise prognoosi arvestamine arstieetikaga kooskõlas.

Karmen Joller: oleme kriisiajast jõudmas katastroofiaega

Arstide liidu teadet jagas sotsiaalmeedias ka perearst Karmen Joller, rõhutades, et oleme kriisiajast jõudmas katastroofiaega. «See tähendab, et on tulemas aeg, mil arstid on sunnitud hakkama valima inimesi, kes saavad erakorralist abi ja kes mitte. Tegemist on katastroofiolukorra triaažiga, kus enam ei ole määrav see, millised on üksikisiku huvid, vaid lähtuda tuleb ühiskonna huvidest,» selgitas ta.

Rahuajal abistatakse kõigepealt neid, kes on kõige raskemas olukorras. «Katastroofimeditsiinis abistatakse kõigepealt neid, kellel on kõige parem prognoos ja kelle abistamisele kulub kõige vähem ressurssi,» jätkas Joller.

«Seega, kui on valida kahe samas seisus patsiendi vahel, aga üks on vaktsineeritud ja teine vaktsineerimata, siis saab abi esimene, sest vaktsineeritute prognoos on kordades parem. Loomulikult arvestatakse lisaks vaktsineeritusele ka muid tegureid. Aga vaktsineerimine on lihtsalt miski, mida igaüks meist saab ise enda ja teiste heaks teha,» usub perearst.

Jolleri sõnul ei ole selline valimine haigete vahel arstide jaoks kerge. «Emotsionaalselt on see laastav. Ja ma arvan, et on üha olulisem pöörata suuremat tähelepanu ka arstide, õdede, hooldajate vaimsele tervisele katastroofiajal.» 

Perearst tõdes lõpetuseks, et on tohutu kergendus näha vastuvõtul neid, kes tulevad saama esimest vaktsiinidoosi. «Väga-väga ootame teid! Hoiame kätt, kui vaja, vastame kõikidele küsimustele.»

3. novembri hommikuse seisuga on terviseameti andmetel haiglas 610 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 444 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 312 ehk 70,3 protsenti on vaktsineerimata ja 132 ehk 29,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 83 uut haigusjuhtu. Suri 13 koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaheksa olid vaktsineerimata: 44-aastane mees, 68-aastased mees ja naine, 70-aastane naine, 73-aastane naine, 77-aastane naine, 81-aastane naine, 85-aastane naine, 86-aastane mees, 87-aastane naine, 89-aastane naine, 91-aastased naine ja mees.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 10 254 testitulemust, millest 2306 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 1414 vaktsineerimata ja 892 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 9922 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 2091. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 56 572 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 57,4 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles