N, 11.08.2022

ELU25 ⟩ Jürgen Rooste: tarbimiskultuuri surmakuulutus, delfiinitapjad ja lapsporno

Jürgen Rooste
, luuletaja
Jürgen Rooste: tarbimiskultuuri surmakuulutus, delfiinitapjad ja lapsporno
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Fääri saared
Fääri saared Foto: Internet

Oktoobri lõpul juhtus suurel-vägeval kliimakonverentsil jälle tööäpardus: et kõiki osapooli lepitada, otsustati jõuda süsinikuneutraalsuseni (nagu oleks see ainus mure loodusega) aastaks 2050 või kuskil seal kandis... Umbestäpseltnii nad sõnastasid: kuskil seal kandis. Noh, mitte kunagi, ühesõnaga. 2050 on peale ajutult kauge ja kummaline tähtaeg, kui päriselt tahta midagi ära teha, Greta Thunberg hakkab siis peaaegu et penisonistreiki tegema juba...

Fääri saartel juhtus ka septembri lõpul väike «tööõnnetus» – iga-aastase suurjahi käigus tapeti kogemata ca 1400 laik-nosudelfiini, harpuunidega, s.t käsitsi. Kütid oletasid, et parves on mõnisada isendit, aga oli kordades rohkem... Koletu tööõnnetus. Arvestades, et inimmõõtmeliselt on delfiinid ca 3–4-aastase lapse intellektiga (nood elukad olid lisaks ka suured, mitte mingid pringlid), aga omas kategoorias muidugi märgatavalt targemad – neil on keeruline sotsiaalne struktuur, oma keel, nad on igas mõttes teadvusel nagu meiegi, suutelised keerukateks mõtteoperatsioonideks, meile mõistetamatuks kommunikatsiooniks, mängudeks, vägivallaks (nad piinavad oma ohvreid, vägistavad kambakesi teisi isendeid, noh, nagu inimesed), isegi mingil määral loominguks, võiks öelda... Tappa neid selline hulk, see on nagu džunglist mingi hõimu leidmine ja mahanottimine. Aa, õigus, me teeme seda ka veel ikka – kui me põllumaid laiendame ja metsa maha võtame, siis on teada, et metsaraidurid ning nende turvamehed tapavad ettejäänud tülikaid kohalikke.

Tappa delfiine selline hulk, see on nagu džunglist mingi hõimu leidmine ja mahanottimine. Aa, õigus, me teeme seda ka veel ikka.

Mu esimene mõte on suur pettumus, kurbus, viha. Soov, et Fääri saared koos kogu rahvaga merepõhja vajuksid – ah et mingi ajalooline paik, imeline loodus, kaunis kultuur, üllad inimesed? Mingu ka sinna kohta, lihtsalt tavalised mõrtsukad oma mõttetul mõrtsukasaarel. Need on siis nood kultuurierinevused, mida me kaitseme? Mitte keel-laulud-muinasjutud-tantsud-pillid, vaid õigus tappa vaalu ning orjastada ja sandistada naisi kipub olema kaitse all. Väikestel tüdrukutel kliitorite mahalõikamine ning delfiinitapmine on okei, sest see on nende eriomane kultuuripärand, me ei tohiks sekkuda, aga plasmatelerit ning netipornot võivad nad vahtida, palju tahavad? Haa-haa-haa!

Samal aja istuvad maailma isakesed kuskil koos ja arutavad aina kliimamuutuseasju, ja ei jõua ikkagi kuhugi, ja ei saagi jõudma...

Samal aja istuvad maailma isakesed kuskil koos ja arutavad aina kliimamuutuseasju, ja ei jõua ikkagi kuhugi, ja ei saagi jõudma... Teadlased oletasid, et inimtekkeline kliimamuutus, -soojenemine on võimalik ja tõenäoline, juba 1950ndatel, siis polnud olemas mingit rohepesu ega rohetööstust, ja praegugi, ükskõik kuidas roheärikaid ka ei süüdistataks või tambitaks, rohkem lobitööd käitavad ikka veel maailma fossiilkütusetootjad.

Isegi mõned mu üsna intelligentsed sõbrad ütlevad, et atmosfäär ja Maa on nii suured, et inimkirp ei saa midagi teha sellega... ainult et saja aastaga oleme me liikunud sinna, et mõnelt protsendilt on maailma looduse kaasatus majandusse tõusnud 90 protsendile ja üle. Ainult et atmosfäär on tegelikult üsna õhuke kiht, kui vaadata suhtarve, ning isegi väikesed keemilised muutused raputavad seda, rääkimata tööstusrevolutsiooni vaimus kasvanud tarbimiskultuurist ning 8 miljardist inimolendist, hiiglaslikust põllumaast, tohututest lihakarjadest jne jne. Maa on üsna väike asi kosmilises mõttes, noh, väiksem kui nt Lihavõttesaar on me planeedi mõttes. Ja seda lugu me kõik teame... Seda ja Fääri saarte lugu ka.

Kosmosest vaadates on atmosfäär maakeral imeõhuke triibuke, habras kattekiht.

Muide, Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidest peab praegu (vähemasti paberil) kinni ainult üks maailma riik, kes on esitanud selleks oma arengukava: Gambia! Mitte nt... Eesti?

See kõik on muidugi ainult sõnad-sõnad-sõnad. Nagu meiegi teeme sõnu. Targad valged mehed kirjutavad ikka, et kõike saab ohjata, hoides inimesi palgavaesuses, et nad tarbida ei saaks (nagu päriselt väheneks siis tootmine ja tarbimine!), kinnitades, et CO2 äri aitab asju kontrolli all hoida ja meenutab kuidagigi vabaturgu, kuigi see mehhanism on algusest saati loodud endise elukorralduse säilitamiseks – ühesõnaga targad valged mehed jahuvad «terve mõistuse häälel» tegelikult lihtsalt oma suutmatusest näha, et muutused on vajalikud, muutused peavad tulema, ja kui need ei tule teadlikult-süstemaatiliselt-kokkuleppeliselt, siis tulevad need maailmalõpukaose ja hävingu ja vägivallaga. Sõnadest on küllalt. Muide, Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidest peab praegu (vähemasti paberil) kinni ainult üks maailma riik, kes on esitanud selleks oma arengukava: Gambia! Mitte nt... Eesti?

Põhimõtteliselt: milles on siis küsimus? Keegi ei taha seda ju välja öelda, aga peab jõudma sinna, et tarbimiskultuur kaoks. Kaubakeskused, kiir- ja isegi muidumood, kaugelt kohale veetud odav toit jne... Mis saab seda asendada? Inimese tegevus- ja osasaamisvajadusi rahuldada? Utoopiamaailmas saaks inimkond pöörduda vabade teaduste ja kunstide poole, sest tootmises-tarbimises väheneks tohutult inimtööjõu vajadus (tõsi: kohalik tootmine nt põllumajanduses peaks siis jällegi tõusma veidi, aga masinad on ikkagi juba leiutatud ja olemas ja osalt üsna säästlikud). Pärismaailmas: tõenäoliselt valitakse teaduse ja kultuuri asemel vägivald ja porno, sest see on inimkond ikkagi, millest me räägime... Elagu delfiinitapjad!

Lisaks jääb ikka teatud hulk n-ö usuhulle, kellele on pähe taotud, et koledad soroslased petavad neid ja maailmal poleks häda midagi, kui siuksed närakad ära koristataks. Murdochlased elavad ja hingavad täiel rinnal... Ma ei näe praegu lühiajalisi samme, kuidas see muutus saaks rahumeelselt minna või tulla. Üks käik on alati olnud see, et paremäärmuslased võtavad kõikjal üle ja kehtestavad autoritaarse korra, vähendavad inimõigusi, võtavad üle kohtud ja ajakirjanduse jne, Poola ja Ungari mudeli süvendet variant: kõri kinni pigistada, vigisejad vait sundida, igasugu inimõiguslased maha tampida. See viskab inimestel muidugi üle (looduse ja inimkonna kestvuse mõttes loodetavasti kiiresti, aasta-paariga) ning toimub punaroheline vasturevolutsioon. Aga punarohelised võimule tulles ei muuda süsteemi tagasi, vaid kohandavad autoritaarse võimumudeli selleks, et kõik kodanikud sunnitult vähendaksid radikaalselt tarbimist ning kasutaksid oma aega ja väheseid ressursse enese harimiseks ja täiustamiseks inimesena... Ent me teame ka, et idealiste ja häid-haritud inimesi on väääääga vähe. Olematu protsent, eks.

Teisalt ikkagi: need kuradi delfiinitapjad, need neetud lastepornovahendajad, need kuramuse ebausulevitajad-murdochlased... Kas ikka tasub jamada?

Ühesõnaga: kui vaadata noid delfiinitapjaid sääl mõttetutel lokkava loodusega Fääri saartel, siis tekkib tunne, kas inimkonna pärast üldse on vaja rabelda, kas see tohuvabohu vajab päästmist? Mis me tavaliselt teeme, on see, et keerame kõik käkki. Tuleb meelde, kuidas Lääne idealistid arendasid vabatarkvaralahendusi, et totalitaarsete riikide (nt Hiina, aga mingi piirini ka Venemaa) dissidendid saaksid oma mõtteid netis avaldada, materjale vahetada ja saata, ilma et neid avastataks, jälitada saaks. Kes seda võimalust kohe kasutama hakkasid: muidugi pedofiilid ja lapspornoärikad! Ilmselge!

Muide: ühes osas peame olema Venemaale ja Hiinale väga tänulikud (noh, ja sababidi, lähikonnast Euroopast ka Valgevenele ja isegi Poolale-Ungarile): totalitaarsetes või totalitaarsusele kalduvates riikides eksisteerib pea täiesti toimiv, suhteliselt vaba turumajandus ning igal juhul lokkav tarbimisühiskond! Et me oleme inimkonnana tarbimisühiskonda näinud suhteliselt vähe, ca sadakond aastat õigupoolest, kui sedagi, siis nüüd me vähemasti teame: vabaduse ja demokraatiaga ja liberaalsete väärtustega pole sellel suurt ühist, see pole eeltingimus inimsuseks ja vaba ühiskonna arenemiseks. Tarbimisvabadus ei mahu isegi TOP 20 hulka, me alustame ikkagi, ütleme, teaduse ja kunsti vabadusega, inimõigustega, seksuaalse eneresemääratlemise ja usuvabadusega jne jne. Tarbimine on üks tilluke asi, mis on me igapäevaelu lihtsalt rõhuvalt üle võtnud...

Teisalt ikkagi: need kuradi delfiinitapjad, need neetud lastepornovahendajad, need kuramuse ebausulevitajad-murdochlased... Kas ikka tasub jamada? Kui mul lastest, noortest, loomadest kahju poleks, sest neil on justnagu lootust, nad saavad teistmoodi ja paremini ehk, siis üldiselt: Fääri saared võiks ikkagi merepõhja vajuda, ja pole kindel, kas me kosmiline Lihavõttesaar on ikkagi üks kena ja hää paik, mis kõigiks aegadeks säilima ja õitsema peaks, vähemasti selle inimparasiitkonnaga.

Märksõnad
Tagasi üles