L, 4.02.2023

Helen Adamson üksiolemisest: rippusin partnerite küljes, sest üksi midagi ette võtta oli hirmutav

Elu24
Helen Adamson üksiolemisest: rippusin partnerite küljes, sest üksi midagi ette võtta oli hirmutav
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Helen Adamson raadio Elmar toimetuses Tartus.
Helen Adamson raadio Elmar toimetuses Tartus. Foto: Raadio Elmar

Lauljatar Helen Adamson tõdes Instagramis, et vaid mõni aasta tagasi hakkas ta esimest korda elus rohkem endale toetuma. «Ma lihtsalt ei osanud ega tahtnud seda teekonda ette võtta. Ja nii sõltus mu elu teistest,» tunnistas ta.

Muusik Helen Adamson, kes läbis hiljaaegu Hispaanias üheksapäevase palverännaku, tõdes Instagramis, et läks rännakule põhjusega endaga paremini tuttavaks saada. «Näen nüüd aina enam, kui hästi see õnnestus,» sõnas ta.

«Mõni aasta tagasi hakkasin esimest korda elus rohkem endale toetuma, enne seda ma lihtsalt ei osanud ega tahtnud seda teekonda ette võtta. Ja nii sõltus mu elu teistest. Ma ei tahtnud sportida, sest mul oli raske sportida üksi, ma ei tahtnud reisida, kui polnud reisikaaslast, ma ei tahtnud külastada ei kontserte, muuseume ega isegi mitte üksi söömas käia.⁠»

Adamson tunnistas, et rippus alati oma partneri küljes kinni, sest üksi midagi ette võtta oli nii hirmutav. «Seesama kabuhirm võttis mind lausa lainena üle palverännakule minnes, tugevamalt kui ma viimastel aastatel seda tundnud olin. Ma ei andnud hirmule järgi, vaid läksin selle kiuste ihuüksi tundmatusse. Selleks, et mustreid murda, peab aegajalt tõelist ebamugavust kogema, sest kogemus on see, mis õpetab aju ümber.»

Muusiku sõnutsi oli üksinda palverännakule mineku kogemus nii võimas, et andis tugeva tõuke kogu edasise elu ümber kirjutamisele.⁠

«Olen aastaid ja aastaid tahtnud rabas päikeseloojangut jäädvustada aga pole seda teinud, kuna olen alati oodanud, et keegi minuga kaasa tuleks,» kirjutas ta Instagramis, Kakerdaja rabas klõpsatud piltide juurde.

Ta nentis, et kui eelmisel aastal võttis ta käigu rappa ette elukaaslasega, siis tänavu ei jätnud ta viimase mitte tuleku pärast minemata. «Ma ei tundnud pettumust, et pean minema üksi. Vastupidi, minus oli nii kindel veendumus ja julgus, et ma lähen ikka, sest MINA tahan hommikul rappa minna!⁠»

Märksõnad
Tagasi üles