Kui üks menukas loll naiste diskrimineerimisest jahub ja üldistama kipub, on ta lihtsalt tüütu, arvab Indrek Kuus. Seda ei tasu üldse tähele panna. Ent paraku leidub lollpäid, kes seda kõike aktiivselt usuvad. Väike kõrvalpõige – isegi kõik riigikogu liikmed pole lollid, välja arvatud üks Kalle tagumisest pingist.
Ent alustagen siis naistejuttu ennemuistsetest aegadest ehk kuidas Euroopa endale nime sai. See võiks olla koolihariduse pähe jätnud isikutele tuntuim ahistamisjuhtum.
„Ja pikapeale neitsil kadus hirm ja sõnn
tal lasi oma rinda silitada
ning sarvedele kinnitada lillevanikud,
kuis printsess julges talle selga istuda,
kui lemmiklooma selga ratsutama.”
Aastatuhanded lendavad ja tahaks tõdeda, et Euroopa osakeses Eestis on kõik enamiku jaoks hästi, nii meestel kui naistel. Ometigi leidub grupp valvsaid kodanikke, kes igasugu uuringute kaudu üritavad tõestada, kuidas naissugu on meie koduvabariigis halvemas olukorras, kui mehed.
Ometigi leidub grupp valvsaid kodanikke, kes igasugu uuringute kaudu üritavad tõestada, kuidas naissugu on meie koduvabariigis halvemas olukorras, kui mehed.
Mõistagi võib olla selles kübeke tõtt, vähemasti näib, et palgalõhe osas, kuid igal vingumisel peab olema ka piir. Ja see koduvägivalla värk ka, karm asi iseenesest – eks vasta ju tõele, et paljud naised on tuupi saanud, kuid eks mehed ole ikka ka. Ka lõputu tänitamine kuulub vägivalla raamesse.
Bolševik V.I. Lenin oli koletu inimene ja asus kättemaksuhimus oma venna tapmise eest kukutama Venemal tsaarivõimu. 1900. aastate alguses üllitas ta oma agaruses mõtiskluse, mis sai pealkirjaks „Mida teha.” Seal ta hirmsasti hädaldas, kui pahasti on see ilmaelu. Tema küsimusele vastas üks kaasvõitleja järgmiselt: „Mida teha? Suvel tuleb keeta moosi ja talvel juua moosiga teed. Vat see on, mida teha.”