Kolmapäeval teatati, et pärast koolivaheaega lähevad Tallinna munitsipaalkoolid osalisele distantsõppele: 1.–5. novembrini õpivad kodus 4.–8. klasside õpilased. Kuidas suhtuvad sellesse aga lapsevanemad, kes peavad taas hakkama mõneti õpetaja rolli kandma?

Esmaspäevast lähevad Tallinna munitsipaalkoolid osalisele distantsõppele, mistõttu peavad 4.–8. klasside õpilased 1.–5. novembrini kodus õppima. Tänaseks on distantsõpe juba kõigile tuttav asi, kuid koroonanumbrite kontrolli alla saamine tuleb nii laste kui lapsevanemate jaoks siiski teatud hinnaga.

Tallinnas elava Liisi (täisnimi toim. teada) sõnul ütles tema 13-aastane poeg uudisest kuuldes, et koduõpe on küll vastik, aga samas mõistis, et muud võimalust praegu ei ole. «Ma arvan sama. Me oleme ise ka praegu reisil ja ma oleks nad niikuinii paariks päevaks koju jätnud igaks juhuks,» selgitab Liis. «Poisi klassis on mitu positiivset, tüdruku klassis üks positiivne. See «piiratud eneseisolatsioon» on naljanumber. See, et nad lähikontaktsena koolis võivad käia ja mujal mitte. Mida see päästab, kui minu lapsed käivad koolis bussiga? Pluss koolis ikka puutuvad kõik klassid kokku ju ning lapsed põevad kergemalt ja võivad seega asümptomaatiliselt edasi kanda,» ütleb ta.