Itaalia Sitsiilia saarel on alates 25. oktoobrist sadanud vihma. 26. oktoobril muutus sadu paduvihmaks, tuues kaasa ulatuslikud üleujutused, milles on hukkunud vähemalt kaks inimest ja üks on kadunud.
PILDID JA VIDEO ⟩ Paduvihm ja üleujutus panid sitsiillaste kannatuse proovile
Sitsiilia piirkonna presidendi Nello Musumeci teatel on olukord keeruline, kuna tänavad ja alad on üleujutatud ning palju inimesi on oma kodus lõksus, teatab euronews.com.
«Kõige raskem on olukord Catanias, kus üleujutus on tekitanud hädaolukorra ja katastroofi,» teatas Musumeci.
Päästjate sõnul leidsid nad 26. oktoobril ühest Catania apelsinikasvandusest 67-aastase mehe surnukeha. Uurimine näitas, et mees oli koos oma naisega autos, mis liikus kaks kilomeetrit kahemeetrises vees. Mees kukkus autost välja ja veevool viis ta kaasa. Päästjad otsivad hukkunu abikaasat, keda ei ole veel leitud.
Catania lähedal leiti uppununa üks keskealine naine.
Sitsiilia võimud andsid käsu kuni 28. oktoobrini kõik firmad ja ärid kinni panna ning inimestel koju jääda. Meteoroloogide sõnul jätkub halb ilm kuni 31. oktoobrini.
Catania ja Palermo lennuväljal maanduma pidanud lennukid suunati Sitsiilia teistele lennuväljadele.
Catania linnapea Salvo Pogliese käsul suleti koolid ja teised lasteasutused, kuna kahe ööpäevaga sadas sama palju vihma kui tavaliselt aastaga ja linnas muutus eluohtlikuks.
Itaalia kliimateadlaste sõnul on nüüdse katastroofi põhjus kliimamuutus. Selle tõttu on aina enam äärmuslikke ilmailminguid, kaasa arvatud tormituuli ja paduvihma, mis põhjustab üleujutusi.
Sitsiilias on alates 2018. aastast investeeritud infrastruktuuri tugevdamisse ja rannaalade erosiooni takistamisse üle 400 miljoni euro.
«Sitsiilia on hakanud muutuma troopiliseks saareks, mida võivad juba lähitulevikus tuuseldada orkaaniga sarnased tormid, mida on aina sagedamini. Sellistes oludes võib olla palju hukkunuid ja hävingut,» tõdesid kliimateadlased.
Sitsiilia on Itaalia suurim saar, mis asub Vahemeres.
Sitsiilia saar moodustab koos lähedalasuvate väikesaartega Sitsiilia maakonna, mis jaguneb üheksaks provintsiks.
Sitsiiliast põhja jääb Türreeni meri ja kirdes on Messina väin, mis eraldab saart Apenniini poolsaarest. Idas külgneb saar Joonia merega ja edelas on see Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri) eraldatud Aafrikast.
Saare pindala on 25 662 ruutkilomeetrit. Sitsiilia on pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar, ühtlasi suurim Vahemeres, edestades pisut Sardiiniat.
Enamik saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on keskmiselt 3350 meetrit kõrge, kuid kõrgus muutub vulkaanilise tegevuse tõttu pidevalt. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim saar.
Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas ja oli tuntud juba antiikajal.