Perearst Madis Veskimägi kolmandast koroonalainest: see, mis on juhtunud ja tulemas, ületab ka halvemad kujutlused

Tõstamaa, 28.01.2020. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi. Foto: Remo Tõnismäe

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi kirjutab sotsiaalmeedias, et märke koroonaviiruse kolmanda laine tulekust võis näha juba kolm kuud tagasi. «Kutsusin tõsimeeli patsiente ja perearste-pereõdesid aktiivselt koroonavaktsineerima. See, mis on juhtunud ja tulemas, on ületanud ka halvemad kujutlused,» tunnistab ta.

Veskimägi kutsub alustuseks kõiki üles end vaktsineerima. «Kõik, kes pole seda veel teinud, palun pöörduge selleks kas peremeedikute poole või mõnda vaktsineerimiskeskusesse. Vaktsineerimine ei väldi sajaprotsendiliselt haigestumist, küll aga vähendab kordades raske haiguse kujunemist ja surma,» selgitab perearst ning lisab juurde kõnekad numbrid. «Koroonaravikulud Eestis on 33 miljonit eurot, sellest 32 miljonit moodustavad vaktsineerimata haigete ravikulud. Võin veidi eksida, noppisin selle mälust, tunnustatud spetsialisti teleesinemisest.»

Tõstamaa perearst tuletab kõigile meelde, et koroonaviirusega nakatumise tõenäosuse vähendamiseks tuleks järgida juba tuttavaid meetmeid. «Vähendame omavahelisi mittevajalikke kontakte: ühistransport, rahvast täis poed tipptunnil, peod, massiüritused ja olengud. Kui vähegi võimalik, käime jala! Tuulutame ruume! Kui võimalik, siis koolides, töökohtadel kasutame CO2 mõõdikut. Praktikas on raske vahet teha, kas õhus on CO2 tase 600 või 1600 PPMi. Viimase arvu juures on aga ruumis viibimine viiruse suhtes suure riskiga: seisvas õhus on koroonaviiruse deltatüvi eriti ablas ründama,» selgitab Veskimägi.

«Avalikes ruumides kanname maski! Peseme käsi pigem rohkem kui vähem. Korraliku kätepesu korral nahasõbraliku seebiga pole vaja desinfitseerida. Käitume arukalt, kuulame meie teadusnõukoja spetsialistide sõnumeid! Hoiame üksteist ja kogu rahvast. Vaid nii saame koroonakriisi seljatada,» rõhutab ta.

«Raviasutuste koormus on koroonaga seonduvalt oluliselt tõusnud, kannatavad teised patsiendid. Ka meedikud on ülekoormatud ja võivad töölt ära jääda. Kriis aga süveneb,» tõdeb Veskimägi.

Haiglaravi vajavate inimeste arv kasvab

Terviseameti andmetel vajab esmaspäeva hommiku seisuga Covid-19 tõttu haiglaravi 516 inimest. Neist 362 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 253 ehk 70 protsenti on vaktsineerimata ja 109 ehk 30 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 76 uut haigusjuhtu. Suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest seitse oli vaktsineerimata ja üks vaktsineeritud: 68-aastane naine, 68-aastane mees, 73-aastane mees, 79-aastane mees, 84-aastane naine, 86-aastane mees, 88-aastane naine ja 94-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5957 testitulemust, millest 1282 osutus positiivseks. Positiivse tulemuse saanutest oli 821 vaktsineerimata ja 461 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul manustati 1728 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 1103. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 18 188 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 56,4 protsenti.