FOTOD ⟩ Priit Pius valiti Läti ajaloolise laulupeofilmi peaossa

Näitleja Priit Pius asub mängima peaosa Läti laulupeofilmis «Maa, mis laulab», mis jõuab peagi võteteni ja jõuab publiku ette 2023. aastal. 

Pius on juba kohtunud Eesti kaastootmises valmiva mängufilmi loomingulise meeskonnaga, osalenud kostüümi- ja grimmiproovides ning arutanud koos stsenaristide Dainis Ivansi ja Maris Martinsonsiga filmi ajaloolist tausta, teatavad filmitegijad.

Filmi aluseks on ajalooline lugu Läti laulupeoliikumise algusest ja esimesest laulupeost 1873. aastal. Sellega sai alguse traditsioon, mis on olnud ainulaadne Lätis ja Eestis juba ligi 150 aastat. Sündmus tähistab ühtlasi aega, mil pead tõstis naiste eneseteadlikkus, nii et paralleelselt ajaloolise süžeeliiniga areneb filmis lugu noorest ja haritud tüdrukust Annast, kellel on suur soov laulda kooris. Toona harrastasid laulmist peamiselt mehed, kuid sellele vaatamata otsustab Anna ületada kõik takistused ja ta läheb koos teiste kooriliikumise tegelastega Riiga, et osaleda Läti esimesel laulupeol.

Filmi «Maa, mis laulab» režissööri ja ühe stsenaristi Maris Martinsonsi sõnul oli tema jaoks oluline leida lugu, mis ei kõnetaks ainult filmitegijaid endid, vaid võiks olla tähenduslik ka Läti ja Eesti rahva jaoks. «Vaadates läbi ajaloolisi sündmusi ja isikuid, jõudsime Läti esimese laulupeoni. Uurisime materjale lähemalt ja pidime tõdema, et juba toona oli see sündmus nähtus, mis ühendas Läti ja Eesti rahvaid. See imeline lugu pakub võimalust jätkata ühise traditsiooni hoidmist, seega pöördusime partnerite poole Eestis, kes olid rõõmuga nõus meie idee elluviimisel kaasa lööma.»

Filmi kaasprodutsent Anneli Ahven (Kopli kinokompanii) rõhutab, et soov osaleda laulupeotraditsiooni kajastava filmi loomisel tekkis kohe, kui ta kuulis Läti kolleegide plaanist seda tegema hakata. «Laulupidu on osa meie rahvuslikust identiteedist –ainulaadne tunne, mida meil, eestlastel, on võimalik jagada vaid oma lõunanaabritega. Ning on tõsiasi, et see 150 aastat tagasi alguse saanud nähtus ei aidanud kõigil kolmel riigil 1990ndatel mitte ainult taasiseseisvuda, vaid ka rõhutab kultuurilise järjepidevuse tähtsust väikerahvaste ellujäämisel. Kuni laulupidu on meile oluline, ei pea me muretsema väljasuremise pärast,» räägib Anneli Ahven.

Maailmakuulsa ooperidiiva Marina Rebeka ja mitmete tuntud Läti näitlejate kõrval astub filmis «Maa, mis laulab» peaosatäitjana üles armastatud eesti näitleja Priit Pius. Pius mängib Jurgist, kes on hiljuti lõpetanud Cimze seminari ning alustanud õpetaja ja koorijuhina tööd ühes Läti väikekohas. Ta teeb jõupingutusi, et end kehtestada ning samal ajal saab temast kohaliku kultuurielu eestvedaja. Tänu temale hakkavad kohalikud mehed võtma laulmist tõsiselt ja liituvad kooriga, et osaleda esimesel laulupeol. Keeruline situatsiooni tekib, kui kooriga tahab liituda ka naine, kuid meeskoor ei taha seda lubada.

«Mulle meeldib, et teemana on ette võetud midagi nii ainulaadset, kui seda on laulupidu. Olgugi et see on esimene Läti laulupidu, saab sellega suhestuda iga inimene mis tahes Balti riigist,» kommenteerib Priit Pius. «Selle põhjal, mida olen seni tehtust näinud, võin öelda, et filmi visuaalne keel ja projekti suurejoonelisus on kunstiliselt väga põnevad ja ambitsioonikad.»