Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Seljaajukasvajaga võitlev Tony taastub kodumaal: arstid ei anna lootust, aga pere pole seda kaotanud

Copy
Seljaajukasvajaga võidelnud Tony toetuseks koguti loetud tundidega 177 000 eurot.
Seljaajukasvajaga võidelnud Tony toetuseks koguti loetud tundidega 177 000 eurot. Foto: Erakogu

Juuli lõpus kirjutasime seljaajukasvajaga võitlevast 18-aastasest Tonyst, kelle õde pöördus heade inimeste poole, et saata vend Saksamaale elupäästvale operatsioonile. Täna on noormees tagasi kodumaal Pärnu haiglas. Kuidas Saksamaal läks ja kuidas vend end tunneb, rääkis Elu24-le Tony õde Ly.

Tänavu juulis palus Ly Aasalaid Facebooki postituses heade inimeste abi, et saata seljaajukasvajaga võitlev 18-aastane vend Tony Saksamaale operatsioonile, mis pidi olema tema viimane lootuskiir. Tänu kümnetele tuhandetele lahketele annetajatele laekus vaid loetud tundidega 177 000 eurot ning juba järgmiseks päevaks oli raviks vajalik summa koos.

Loe pikemalt SIIT!

Juuli lõpus lendaski Tony koos õe ja emaga Saksamaale, et saada parimat võimalikku ravi. «Kõik käis nagu Ameerika mäed,» tõdes Ly, öeldes, et vaid loetud päevadega võis venna seisund täielikult muutuda. «Mõni päev kimbutas ohtlikult kõrge palavik, teine päev oli jälle kõik kontrolli all.»

Saksamaal tehti Tonyle kasvaja eemaldamiseks operatsioon, lisaks paigaldati südamestimulaator ning tehti teinegi operatsioon, kuna Tony maos oli auk. Ka kõrged palavikuhood olid just viimasest tingitud.

Artikli foto
Foto: Erakogu

Kui ühel hetkel näis kõik paremuse poole minevat, tuli välja, et Tonyl on kasvaja tagasi tulnud. Nimelt glioblastoom ehk kiiresti arenev pahaloomuline ajukasvaja. Kuna olukord oli arstide sõnul lootusetu, soovitasid nad Tony koju viia, et noormees saaks viimased hetked pere ja sõprade seltsis veeta. «Öeldi, et nad ei oska enam midagi teha.» Ly tunnistab, et sel hetkel kustus ka nende lootus.

Olenemata arstide öeldust, leidis õde siiski pika otsimise tulemusel, et mainitud kasvajat on võimalik seljatada. Kuna Tonyle kiiritusravi teha ei saa, tõdes Ly, et lootuskiirteks on erinevad vitamiinid ning tervislik ja puhas toit. «See on kasvaja, mida tuleb 24/7 igast otsast rünnata,» nentis ta.

Tagasi kodumaal

Augusti lõpus tuli Tony tagasi kodumaale. Eestisse tagasi jõudnuna toimetati noormees Tartu ülikooli kliinikumi. Kui algselt oli jutt, et alustatakse taastusraviga, siis aja möödudes seda siiski ei tehtud. Ly sõnul uuris ta haiglast, miks taastusravi ega füsioteraapiaga alustatud ei ole, ning sai vastuseks, et kuna Tony on surev patsient, ei ole sellel mõtet. «Öeldi, et patsiendil, kellel ükski kehaosa ei liigu, antud hoolitsusi ei tehta,» nentis õde.

Siiski eemaldati Pärnu haiglas Tonylt sond ning tänaseks saab noormees iseseisvalt süüa, mis on õe sõnutsi suur edasiminek.

Taastusravi

Kuigi Ly hakkas juba iseseisvalt füsioterapeuti otsima, alustati haiglas siiski eelmisest esmaspäevast taastus- ja elektriraviga. «Ta ei tundnud säärtes üldse elektrit, küll aga reites,» nentis õde, lisades, et see on väga hea uudis. «Ta on nii pikalt voodis lamanud, nii et see on loogiline.»

Pea neli korda nädalas haiglas venda vaatamas käiv Ly tõdes, et Tony tujud on väga muutlikud. «Need tujud on tal üles ja alla.» On päevi, kui Tony ei soovi pereliikmetega sõnagi rääkida. Siiski püsib vend enamjaolt positiivne. «Ta on mitmeid kordi öelnud, et see on lihtsalt üks eluetapp, mis läheb mööda,» sõnas õde.

Inimesed toetavad jätkuvalt Tonyt

Ly ja kogu Tony perekond on südamest tänulikud, et nii paljud inimesed, ja veel võõrad, on neile jätkuvalt toeks. «See on uskumatu, et inimesed siiani kirjutavad ja uurivad, kuidas Tonyl läheb.» Õe sõnul saadetakse vennale ka palju kirju, mis teda rõõmustavad ja talle motivatsiooni annavad. «Täiesti võõrad inimesed on nii hoolivad, ise ei tunnegi kedagi, aga samas tunne, nagu oleks nendega terve igaviku koos olnud.»

Ly ei suuda ära imestada, kui kokkuhoidvad eestlased sellises asjas on. «Täiesti uskumatu!»

Kuigi arstid ei anna ikka Tony paranemisele lootust, näeb pere, et noormehe seisund läheb aina paremaks.

Tagasi üles