Augusti lõpus tuli Tony tagasi kodumaale. Eestisse tagasi jõudnuna toimetati noormees Tartu ülikooli kliinikumi. Kui algselt oli jutt, et alustatakse taastusraviga, siis aja möödudes seda siiski ei tehtud. Ly sõnul uuris ta haiglast, miks taastusravi ega füsioteraapiaga alustatud ei ole, ning sai vastuseks, et kuna Tony on surev patsient, ei ole sellel mõtet. «Öeldi, et patsiendil, kellel ükski kehaosa ei liigu, antud hoolitsusi ei tehta,» nentis õde.
Siiski eemaldati Pärnu haiglas Tonylt sond ning tänaseks saab noormees iseseisvalt süüa, mis on õe sõnutsi suur edasiminek.
Kuigi Ly hakkas juba iseseisvalt füsioterapeuti otsima, alustati haiglas siiski eelmisest esmaspäevast taastus- ja elektriraviga. «Ta ei tundnud säärtes üldse elektrit, küll aga reites,» nentis õde, lisades, et see on väga hea uudis. «Ta on nii pikalt voodis lamanud, nii et see on loogiline.»
Pea neli korda nädalas haiglas venda vaatamas käiv Ly tõdes, et Tony tujud on väga muutlikud. «Need tujud on tal üles ja alla.» On päevi, kui Tony ei soovi pereliikmetega sõnagi rääkida. Siiski püsib vend enamjaolt positiivne. «Ta on mitmeid kordi öelnud, et see on lihtsalt üks eluetapp, mis läheb mööda,» sõnas õde.
Inimesed toetavad jätkuvalt Tonyt
Ly ja kogu Tony perekond on südamest tänulikud, et nii paljud inimesed, ja veel võõrad, on neile jätkuvalt toeks. «See on uskumatu, et inimesed siiani kirjutavad ja uurivad, kuidas Tonyl läheb.» Õe sõnul saadetakse vennale ka palju kirju, mis teda rõõmustavad ja talle motivatsiooni annavad. «Täiesti võõrad inimesed on nii hoolivad, ise ei tunnegi kedagi, aga samas tunne, nagu oleks nendega terve igaviku koos olnud.»
Ly ei suuda ära imestada, kui kokkuhoidvad eestlased sellises asjas on. «Täiesti uskumatu!»
Kuigi arstid ei anna ikka Tony paranemisele lootust, näeb pere, et noormehe seisund läheb aina paremaks.