ELU25 ⟩ Viktoria Ladõnskaja-Kubits: poliitikud näevad ERR-i enda teenindajana

Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjeldab, kuidas Riigikogus hääletati maha tema ettepanek tagada Rahvusringhäälingu nõukogu moodustamisel suurem poliitiline sõltumatus. Teisisõnu: nõukogus oleks fraktsioonide esindajad, aga eksperte ei saaks määrata poliitikud, kes kipuvad sõnavabadust oma agenda poole kaldu ajama. Näib, et poliitikutel on soov ERR-ile päitseid pähe panna: teete nii, nagu Toompealt öeldakse.

On oht, et võimul olevad poliitikud jagavad ekspertide kohti Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus oma poliitilistel kaalutlustel ja poliitiliste kokkulepete alusel.

Kehtiva seaduse järgi koosneb nõukogu riigikogu liikmetest (üks igast fraktsioonist) ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest (ehk rahvakeeli ekspertidest, keda on neli). ERR-i nõukogu liikmed nimetab riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

Oht on nimelt järgmine: võimul olevad poliitikud jagavad Rahvusringhäälingu ekspertide kohti oma poliitilistel kaalutlustel ja kokkulepete alusel.

Fraktsioonide esindajatega on kõik arusaadav, sellega on poliitiline tasakaal seaduses sätestatud. Kuid oht on nimelt järgmine: võimul olevad poliitikud jagavad ekspertide kohti oma poliitilistel kaalutlustel ja kokkulepete alusel. Järgmisena tekib oht, et nõukogus muutub poliitiline tasakaal võimul oleva erakonna või erakondade kasuks. Ja siit edasi on juba küsimus: kas ERR-i sõna on vaba?

Nii andsin maikuus sisse eelnõu, mis selle jõustumise korral muudab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogusse nimetatavate tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on tagada ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest mõjust.

*

Ja nii see läks… 11. oktoobril hääletati maha minu ettepanek tagada ERRi nõukogu moodustamisel suurem poliitiline sõltumatus.

Nii palju siis sellest, kuivõrd poliitikud päriselt tahavad, et sõna oleks vaba ja et ERR tegutseks avalik-õigusliku platvormina ühiskonna, mitte poliitikute teenindamisel.

*

Tuletan lühidalt meelde, et juba aastal 2016 märkis Riigikontroll oma aruandes, et nõukogu tasakaalustamise tagamiseks tuleks muuta seadust. Sest nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. Seda probleemi me nägime korduvalt: kui valitud eksperdi taha ilmub konkreetse erakonna silt, mis on alandav nii asjatundjatele kui ka Rahvusringhäälingu sõltumatust oluliseks pidajatele.

Seda probleemi ma tean oma kogemusest, kui toimus järjekordne niinimetatud konkurss nõukogusse ja Indrek Kiisler telefonis nõudlikult küsis: mis teil toimub, miks teid vahetatakse komisjonis välja? See juhtum on kajastatud siin.

Ekspertide osas oli ettepanek, et edaspidi neid paneks paika mitte Riigikogu, mitte poliitikud, vaid pädevad esindusorganisatsioonid.

*

Häid vastuseid ei olnud. Mängida poliitilist farssi – ei tahtnud. Valetada endistele kolleegidele – veel vähem. Sel hetkel otsustasin, et teen oma maksimumi: kirjutan eelnõu valmis, et „mitte istuda mugavalt tagaistmel“. Sellest eelnõust oli teadlik nii eelmine koalitsioon, kui ka tänane. Veelgi enam, probleemi tunnistab ka kultuuriminister Anneli Ott: „seaduse muutmise vajadus on aktuaalne, teemat on õigustatult käsitletud ning kõik algataja poolt välja toodud probleemid on asjakohased…“

Jah, täesti?! Aga nüüd võeti ikkagi maha.

*

Ütlen veel nii palju, et eelnõu kohaselt töötaksid nõukogus ka edaspidi iga fraktsiooni esindajad, mis tagaks poliitilist tasakaalu. Keegi ei soovinud seda neilt ära võta, aga ekspertide osas oli ettepanek, et edaspidi neid paneks paika mitte Riigikogu, mitte poliitikud, vaid pädevad esindusorganisatsioonid.

Stenogrammide külel saab lugeda ka sõnavõtte.

Näiteks, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni (!) nimel: (kõne alguses on kriitiline meedia kajastamise suhtes)… „Nii et see asi nõuab muidugi ümbervaatamist, kuigi mina isiklikult arvan, et siin aitab ainult üks meede. Kui sul ei ole võimalik protsessi muuta, siis vähemalt tee niiviisi, et sul ei oleks veel seda piina, et sa, kurat, ise seda finantseerid..“

Või Peeter Ernits EKRE fraktsiooni nimel: „…kõik taandub reaalselt nendele tegijatele, kes seal on, ja siis läheb lõust viltu. On juba pikka aega olnud lõust viltu, ERR-i lõusta ma mõtlen praegu…“

*

Sellistest sõnavõttudest tulevad ilusti välja ka põhjused, miks poliitikud ei taha loobuda politiseeritud protseduurist ERR nõukogu ekspertide valimisel. Tulemus oli kurb: tagasi lükata.

Aga märkimisväärne, et minu algatuse poolt oli näiteks endine kultuuriminister Indrek Saar, praegune ERR nõukogu liige Jevgeni Ossinovski, ka mitmed endistest või praegustest nõukogu liimetest, kes nüüdseks kuuluvad koalitsiooni, on jätnud hääletamata (seegi on positiivne märk) ja isegi EKREst on olnud saadik Jaak Valge, kes jäi erapooletuks (mitte ei tahtnud teemat prügikasti visata). Toetasid mind ka mitmed minu fraktsiooni inimesed – fraktsiooniga on sel teemal ikka väga palju räägitud.

Vähemalt on vastused nüüd käes. Ja need vastused teevad mind kui endist ajakirjanikku ja praegust Riigikogu liiget väga kurvaks.

PS. Sel hetkel, kui seda lugu siin kirjutasin, tuli meilile kutse „Meediakonverents "Kaitstes meedia(-)vabadust. Millist vabadust?“ Oeh.