VÕTTEELU ⟩ Erki Laur harjutas «Reeturi» rolli jaoks koduaias noavõitlust
5. oktoober 2021, 13:24
/nginx/o/2021/10/05/14115572t1h84a4.jpg)
Oktoobris jõuab televaatajate ette kodumaise seriaali «Reetur» uus hooaeg, milles teeb kaasa kaitsepolitsei vanemassistenti kehastav Erki Laur – näitleja räägib uute osade eel, kuidas möödusid võtted.
Uuel hooajal jõuab sarja sündmustik tänapäevale lähemale: käibele on tulnud euro ja peategelane Alfred Vint (Tambet Tuisk) tegutseb endiselt Eesti riigiaparaadis. Ta on kogunud juurde austust ning paguneid, kuid riigireetmine pole tema elust kadunud.
««Reetur» on kahtlemata üks omapärasemaid sarju Eesti telemaastikul ning seda nii temaatika kui ka stiilipuhta kvaliteedi poolest. Teises hooajas oleme teinud väikese ajahüppe ja näeme lõpuks, mis puust Alfred Vint päriselt on tehtud ja kui kaugele on ta nõus minema oma kuritegelikul teel,» sõnab sarja režissöör Ove Musting.
Töö ja puhkus käsikäes
Erki Lauril on pärast koroonapausi mitmeid projekte ning tööst tal enda sõnul õnneks puudust ei tule: hetkel käivad tal Von Krahli teatris 13. novembril esietenduva lavastuse «Fundamentalist» proovid. «Tegemist on armastuslooga preestrist, kes tunnistab, et on saatana tööriist,» lisab Laur.
Suvi möödus tal erinevatel filmivõtetel. «Suvi on tõepoolest imeilus olnud – päikesepaiste ja lühikesed ööd andsid palju energiat, otseselt polnudki vaja eraldi puhata. Tore oli ka see, et pikk koroonapaus näitlemises läbi sai,» lisab Laur.
Pea kõige kuumematel suvepäevadel võeti üles sarja «Reetur» teise hooaja stseenid, kus Laur mängib kapo vanemassistenti Alari Triiki. «Triik on oma ala professionaal ja koos ülemuse Raimond Tankiga (Ott Aardam) moodustame tõhusa luuretiimi,» kirjeldab Laur oma tegelaskuju.
Luuretandemi ülesanne on kinni nabida riigireetur Alfred Vint. «Nende tegelaste jaoks algab lugu sellega, et pika töö tulemusena viiakse läbi operatsioon Narvas, peale mida kutsutakse mõlemad mehed pealinna. Siit saab juba alguse meie tegelaste jaht «reeturile». Tank juhib tiimi, hoiab pilku suurel pildil ning vastutab. Alari erioskus on näha detaile, samas võtab ta elu ja olukordi kergemalt. Alari on äärmiselt lojaalne oma paarimehele, kes ka esimeses hooajas ta elu päästab,» paljastab Laur tükikest teise hooaja tegevustikust.
Pea-ees-vette-eksperiment
Teatrirollide jaoks on näitlejal aega süveneda, harjutada ning lõpuks väljatöötatud ja lihvitud tulem ka publiku ette tuua. Filmi- ja sarjarollidega on aga teisiti – kodus stsenaariumi lugedes saab teatud üldpildi ning tunnetuse, kuid võttele jõudes võib ette tulla muudatusi. Sellises olukorras on oskus olla paindlik ning minna vooluga kaasa väga oluline.
Kutse «Reeturi» 2. hooaja võtetele jõudis näitlejani üpris viimasel hetkel. «See on kõige väiksema etteteatamise ja -valmistusega roll, mida olen teinud. Reaalselt jäigi selleks lõpuks üks päev. Olen üldiselt aeglane ja tunnen ennast mugavalt, kui võin rollile pühendada minimaalselt paar-kuus kuud. Nii saan harjutada vajalikke erioskusi, jälgida päriselu inimesi ja koguda n-ö ballasti,» kirjeldab Erki enda harjumuspärast tööprotsessi.
Laur käis aasta alguses Tanel Toomi ja Elen Lotmani stsenaariumi analüüsi ja näitlejatöö BFMis peetud meistriklassis, mis andis tõuke katsetada väiksemat ettevalmistusaega.
«Praktiliseks õppematerjaliks oli film «50/50». Sain peale selle vaatamist teada, et juhuse tahtel asus peaosaline Joseph Gordon-Levitt rolli täitma kahepäevase etteteatamisega ja pidi oma tegelaskuju looma võtete käigus. See oli mulle suur üllatus, sest filmi vaadates sellest aru ei saanud ja mingi pisike osa minust tahtis samuti proovida sellise kõheda pea-ees-vette-ekperimendi võimalikkust,» jagab Laur ja on õnnelik, et poole aasta pärast sarnane võimalus «Reeturi» rolliga tekkis.
/nginx/o/2021/10/05/14115559t1h8a3e.jpg)
Noavõitlus koduaias
Kuigi ettevalmistuse aeg enne võtteperioodi oli lühike, jõuti tänu heale ajaplaneerimisele siiski vajalikud sammud tehtud. «Siin tuleb tänada Ove Mustingut, kes kutsus jõustruktuuridest kohale oma ala eksperdi, et harjutada ühe stseeni tarbeks noavõitlust. Ta tuli mulle kogu varustusega koju külla ja me n-ö kaklesime aias,» räägib Laur.
«Aga kõige väärtuslikum osa toimus hiljem, kui istusime palavuse tõttu õunapuu all varjus ja vestlesime selle töö eripäradest. Sain temalt küsida kõike mind huvitavat luurega seotud inimeste peas toimuva kohta – see oli minu töö jaoks äärmiselt väärtuslik informatsioon,» avaldab Laur ja lisab: «Loomulikult rääkis ta neist asjust vaid nii palju, kui oli ametialaselt lubatud.»
Ta kirjeldab, et pärast neid vestlusi jõudsid nad kaarega tagasi ka tehnilise juurde: kuidas relvaga liikuda, tulistada, majja siseneda või autost väljuda, tänaval liikuda, kinnipeetavat inimest kõnetada. «Sel õhtul sain päris mitu korda oma maja uksest taktikaliselt siseneda. Nii nagu igal tööl, on ka luures oma tehnika, mõtteviis, naljad, släng ja sügavad väärtused. Võtetel kohtusime ka ülejäänud eriüksusega – siis sain lähedalt näha, mis tähendus on tegelikult sõnapaaril team spirit (kambavaim),» räägib näitleja suure põnevusega võtete eeltööst.
«Reeturi» võtetelt jäi Laurile kõige eredamalt meelde stseen Peipsi järve ääres. «Üks kaader oli selline, kus minu tegelane Alari Triik jookseb kaldalt vette ja sukeldub riietega Peipsi järve, et kätte saada vastaste mudellaev väärtusliku infokandjaga. Algne plaan enne kaamera käima panemist oli minna vaid põlvini vette, mitte riietega kroolida, aga kuna seda kaadrit sai teha vaid ühe korra, siis sellisena ta ka sisse jäi,» nendib Laur ja meenutab suvel toimunud võtteid.
/nginx/o/2021/10/05/14115566t1he6bf.jpg)
Filmitöö on tiimitöö
Laur jäi siiralt rahule kogu võttetiimiga, kelle abi ja tuge oli igal sammul tunda. «Olukorras, kus on lühike ettevalmistusaeg ja stsenaarium vajab suures ulatuses enne võttesse minekut muutmist ja karakteri kohta pole suurt midagi kirjas, on režissööri tugi asendamatu. Režissöör Ove Musting tegi töö näitlejatele lihtsaks ja ei jätnud meid kunagi üksi. Mitte ükski «Reeturi» võte ei alanud enne, kui n-ö tegelase vaates kõik klappis ja karakteri tahtmised olid paigas. Ovega läheks luurelele igal ajal, ta on oma töö fanaatik,» kiidab ta.
«Produtsent Jaan Laugamõts tekitas võtteplatsil ning muus suhtluses äärmiselt meeldiva tööõhkkonna. Ma ei oska seda muudmoodi kirjeldada, kui et näitlejad tundsid iga sekund, et on hoitud ja saavad 100 protsenti keskenduda oma osale. Need kaks meest, Jaan ja Ove, moodustavad samalaadse perfektse tandemi nagu kapokad Tank ja Triik,» ütleb Laur naljatledes.
Kolleeg Ott Aardami kohta on tal samuti ainult positiivseid sõnu öelda: «Ott Aardam aitas suurepärase partnerina kogu võtteperioodi vältel seda sõpruse- ja tiimitunnet hoida, mida ka meie tegelased Tank ja Triik omasid. Võtteperiood ja sind ümbritsevad inimesed on sel ajal kogu sinu elu – võtete kvaliteet on otseselt elu kvaliteet,» leiab Laur.
«Reeturi» teise hooaja esimesed osad jõuavad oktoobrikuus eksklusiivselt Elisa Huubi, hiljem ka ETV eetrisse.
«Reeturi» 2. hooaja nimirollis on taas Tambet Tuisk. Lisaks temale astuvad teises hooajas üles näitlejad Ott Aardam, Tiina Tauraite, Eva Koldits, Mart Nurk, Margus Jaanovits ja Maarja Jakobson. Spioonipõneviku stsenarist on Raoul Suvi, režissöör Ove Musting, idee autor ja stsenaariumi konsultant Andres Anvelt ning produtsent Jaan Laugamõts.