Tänase «ESSE» teemaks on vananemine, mida lahkavad Kanal 2 stuudios spordibioloog Kristjan Port, ärinaine ja modell Beatrice, saatejuht ja poliitik Heimar Lenk ning poliitik Vilja Toomast.
«ESSE» täna: miks me nii hirmsasti vananeda pelgame?
Möödunud sajandi jooksul kahekordistas inimkond oma vanust. Kuhu siit edasi? Kui kaugel ollakse igavese nooruse retsepti leidmisega ning milline võiks olla vanadus, mida me kõik ootame? Mida üldse tähendab vanus tänapäeva Eestis? Kas mehed ja naised vananevad «erinevalt»? Kuidas on lood igavese noorusega – kas vananemist saab peatada või lausa ümber pöörata? Kuna elame vananevas ühiskonnas, kas see tähendab, et tulevik on vanade päralt?
Saate tellitud Norstati uuringust selgus, et kõige ebameeldivamaks asjaoluks vananemise puhul on tervise halvenemine – nii leidis 67% vastanutest. Järgnesid 7 protsendiga ühiskondlik tõrjutus (nt tööturul), 5 protsendiga välimuse muutumine ja 3 protsendiga sotsiaalne tõrjutus (suhtluse vähenemine). Positiivselt poolelt leidis koguni 14% küsitletuist vanuserühmas 60-74 eluaastat, et vananemine ei olegi üldse ebameeldiv. Nooremaealised pelgavad vananemist rohkem: vanuserühmas 18-29 arvas vaid 7% vastanutest, et vananemises ei ole midagi ebameeldivat. Välimuse muutumist hindasid vanematest ebameeldivamaks aga just keskealised inimesed vanuses 30-49.
Miks me vananemist pelgame?
Spordibioloog Kristjan Port ütleb saates, et teadlased ei tea, mis vananemine üldse on. «Vananemine on sotsiaalselt peale surutud normide kogum, mis sunnib teatud eas inimest käituma teatud viisil,» märgib Port.
Stuudiokülalised nõustuvad, et naiste jaoks on vananemine keerulisem. «Ma arvan, et naine võiks üldse elust lahkuda vanuses 29-42,» tõdeb silmatorkavalt kaunis Beatrice naljaga pooleks. «See on minu isiklik draama, et ma võrdlen end iseendaga, milline ma olin 20-30 aastat tagasi,» ütleb Beatrice.
Vilja Toomast, kelle elu oli aastaid poliitikaga läbi põimunud, jäi rahva tahtel ootamatult riigikogust välja. «Ma tõepoolest ei arvanud, et võiksin jääda 54sena töötuks,» ütleb naine, kes pidi äkitsi kogu oma elu ümber mõtestama. «Mu abikaasa kartis rohkem, et mul on kurb või ma ei saa hakkama. Aga 54selt on mul olnud elus nii päikest kui äikest, kõik need on mind õpetanud, andnud suurema elukogemuse, mul on seda pagasit palju rohkem.»
Vanadus – elu parim aeg?
Heimar Lenk leiab, et tema oleks pidanud riigikogust ise varem ära tulema, sest kardab, et tal jääb liiga vähe aega elu kokkuvõtete tegemiseks. «See on vanaduses väga magus asi! Arutleda, kirjutada, tagasi vaadata,» sõnas Lenk. Kõrgemat iga nautiv mees soovib ka noortele nõu anda: «Ärge rabage tööd teha! Eesti noor mees, et endale kodu ehitada, käib kolmel töökohal, pühapäeval paneb ka otsa. Juba seljad-käed valutavad! Püüdke hoida tervist, sest vanadus on siis väga ilus, kui sul on tervist. Siis on see su elu hiigelaeg!»
Vanuseline jaotus vajab juba ammu ümbermõtestamist, leiab doktor Punab, kelle meelest on «täismeheiga» praegu vanuses 49-72 eluaastat, 73-96aastane on «elukogenud mees» ja üle 96aastane alles «vanemamaealine».
«100 aastat tagasi oli üle 65aastaseid maailmas alla 1%. 90ndatel peaaegu 10%, praegu iga viies. Midagi on selles maailmas muutunud pikaealisuse kasuks,» täheldab Kristjan Port. «Suur hulk vanaduse kontseptsioonist on tegelikult kultuuriline. Ta asub väljaspool, ta ei asu meil sees. Kultuur on teatud ajal öelnud, et sa tohid üldse teatud ajal teatud moel tegutseda. Mõni aeg tagasi välismaised pensionärid tundusid hoopis teiselt planeedilt olevat. Nad ei olnud teiselt planeedilt, nad olid teisest riigist. See võimaldas teistsugust eluhoiakut.»
Kui kaugel ollakse nooruse eliksiiri väljatöötamisega ning millised on meie kodumaa kõige vingeimad tuntud vananejad, sellest täna õhtul kell 21.30 Kanal 2 saates «ESSE».