Endine vanglajuht meenutab 1990ndate Eesti vanglaelu: olukord oli ikka väga hull...

Harku vangla. Juuli 1996. Foto: Peeter Langovits

Endine vanglajuht Toomas Malva võrdleb praegu Ecuadoris aset leidvat vanglamässu Eesti 1990ndatega. Taasiseseisvuse esimese kümnendi algusaastatel pandi Eesti vanglates toime kümneid mõrvu ning Venemaalt toodi siia raskete kuritegude eest aega kandvaid vange.

Toomas Malva sõnul on taolised mässud paraku Lõuna-Ameerikas pitavapärased. «Nii palju, kui olen vaadanud ja uurinud, toimivad need vanglad justkui ainult piirdena. Mis vangla sees toimub, üldjuhul seal valvureid ei ole,» ütleb ta. Seetõttu tekivad Malva sõnul vangide seas oma hierarhia, omakohus ja sellest tingituna ka mässud ja taolised kurvad tagajärjed.

Ta nendib, et ka Eestis on olnud selline aeg, kus vanglas hoiti inimesi vaid karistuseks ja nendega ei tegeletud. Praegu tundub, et Ladina-Ameerika vanglad sellised on. «Kui on vaja 20 aastat vangis istuda, siis seal ollakse nii kaua. Meil vangidega tegeletakse, see tähendab teisest küljest, et vanglas on nende elu ja olu administratsiooni kontrolli all,» ütleb Malva ja lisab, et Ladina-Ameerikas tundub, et see nii ei ole ning see põhjustabki vägivallapuhanguid.

«Meil oli 1990ndatel aastatel sarnane situatsioon nagu Ecuadoris. Nõukogude ajal valvasid vange NSV-liidu siseväelased. Siis kui...