Kuu on meid vaikselt hülgamas: päevad Maal pikenevad, millalgi kaovad varjutused

Igal aastal liigub Kuu selgelt ja vääramatult Maast aina kaugemale.

Vahemaa pole pikk, see on igal aastal vaid 3,8 sentimeetrit, ja muutus on pea märkamatu. Kuid seda liikumist ei saa peatada. Gravitatsioonijõud on nähtamatud ja vankumatud ning ükskõik, mida me ka ei teeks või mida sellest arvaks, nügivad nad Kuud eemale. Miljonite aastate vältel kasvame me lihtsalt lahku.

Kuu oli meile vanasti lähemal. Kui see kunagi, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi Maa ümber hõljuvatest kivimitest vormus, oli Kuu orbiit planeedile kümme korda lähemal kui tänasel päeval. Teadlased usuvad, et Kuu moodustanud kivine purdmaterjal tekkis pärast Maa ja Marsi-suuruse müstilise objekti kokkupõrget. Kui Kuu värskelt kosmoseahjust välja tuli, oli ta tuline ja sula, hiilates öötaevas punaselt. Toona liikus Kuu meist eemale kiirusega umbes 20 sentimeetrit aastas.