Amazonas peidab endas kadunud tsivilisatsioonide saladusi

Amazonas peidab endas kadunud tsivilisatsioonide saladusi Foto: SCANPIX

Soome ja Brasiilia teadlased avastasid Amazonasest struktuurid, mis võivad inimkonna ajaloo kohta uut teavet anda.

Vihmametsade maharaiumine tõi päevavalgele geoglüüfid, mis on kaheksanurgad, ringid ja nelinurgad, kirjutab Helsingin Sanomat.

Lääne-Amazonasest avastatud geoglüüfide jälile jõuti kogemata, kui neist üle lennati.

Amazonase seda piirkonda peeti varem puutumatuks ja läbitungimatuks džungliks, kus inimesed ei ole kunagi elanud.

«Need geoglüüfid paljastasid, et seal on kunagi olnud kõrgetasemeline tsivilisatsioon,» selgitasid uurijad.

Viimaste aastate leiud on näidanud, et Amazonase piirkonnas on pidevalt kõrgtsivilisatsioonid eksisteerinud.

Praeguseks on kindlaks tehtud 300 geoglüüfi. Soomlasest Amazonase uurija Martti Pärssineni arvates on geoglüüfidest leitud vaid paarkümmend protsenti.

«Ootame Brasiilia valitsuselt luba, et uuringuid jätkata. Brasiilias on bürokraatiat väga palju. Esmalt tuli kindlaks teha, kelle maal need geoglüüfid on ja siis kontakteeruda maaomanikuga. Maaomanikud andsid loa, kuid võimuesindajad veel mitte. Loodame uurimist jätkata, kas selle aasta lõpus või järgmise alguses,» teatas Pärssinen.

Brasiillased alustasid geoglüüfide uurimist 2007. aastal. 2008. aastast on seda uurimist rahastanud Soome Teaduste Akadeemia. Selle projektiga on seotud kümmekond Soome teadlast.

Amazonase kõrgkultuuri kohta leidub viiteid juba konkistadooride kirjutistest. Siis peeti neid lihtsalt väljamõeldisteks.

Põhjus selles, et 50 aasta jooksul jõudis mets peale kasvada ning struktuurid jäid metsa sisse ning alla.

«Eurooplaste toodud haigused tapsid 90 protsenti Amazonase põliselanikest. Haigused levisid kiiresti, kuna seal elas palju inimesi koos ning linnadevaheline suhtlemine oli intensiivne,» selgitas Pärssinen.

Amazonase alal tekkisid linnad, nende vahele rajati teed, mis aitasid kontaktis olla. Amazonasest leitud teed on osalt kitsad rajad, osalt aga laiad bulvarid, mille laius võis ulatuda kümnete meetriteni.

Teadlaste sõnul on geomeetrilised struktuurid kunagiste tseremooniakeskuste jäänused.

«Miks need on geomeetrilised? Selle taga peab olema mingi ideoloogia. Sealsetel tsivilisatsioonidel oli sarnane arusaamine maailmast ja elust. Neil ei pruukinud olla juhti, vaid kõik olid võrdsed. Sõjaolukorra tekkides võidi keegi juhiks valida,» selgitas Pärssinen.

Uurijad oletasid esialgu, et geoglüüfid pärinevad 13. sajandist. Süsinikmeetodil uurimine aga näitas, et esimesed sellised pärinevad juba ajast 1000 aastat eKr.

Leitud geoglüüfe ohustab suhkruroo kasvatamine.

«Euroopa vajab bioetanooli. Ka kasutavad karjakasvatajad iidseid kohti karja joogikohtadena ning neid on süvendatud. Geoglüüfide peale ehitatakse ka teid,» selgitas Pärssinen.

Brasiilia paleontoloog Alceu Ranzi hakkas Amazonase vihmametsadest otsima geomeetrilisi struktuure 1990. aastate lõpul. Ta leidis neid sadu. Ranzi kontakteerus USA  Amazonase uurijaga, kes ei pidanud leitut tähtsaks.

Siis võttis Ranzi ühendust Soome päritolu Martti Pärssineniga. Soome teadlase juhtimisel hakati geoglüüfe uurima 2002. aastal. Geoglüüfide puhastamine metsast algas 2007.

Pilti vaata siit.