/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
Teadlased on ühel nõul, et kliimakatastroof on käes. Tänane «ESSE» küsib – miks me siis midagi ette ei võta?
«ESSE» täna: miks ei võta paljud eestlased kliimakatastroofi tõsiselt? (3)
Saate tellimusel tegi uuringufirma Norstat Eestis küsitluse, millest selgub, et noored peavad kliima olukorda nii halvaks, et päästa pole enam võimalik. Vanemad inimesed arvavad, et teema on ülepaisutatud – eriti vanemad Eesti mehed. Pooled nõustuvad, et lõpptulemus võib sõltuda üksikisiku valikutest – eriti on seda meelt vene rahvusest küsitletud. Ligi kolmandik vastanutest on seda meelt, et vaja on otsustavat poliitikat.
Uuringu tulemused
54% vastanutest – keskkond sõltub üksikisiku valikutest
29% vastanutest – üksikinimene ei saa keskkonna heaks palju ära teha, määravad on poliitilised otsused
10% vastanutest – keskkonnateema on ülepaisutatud
4% vastanutest – keskkonna olukord on katastroofiline, enam pole midagi päästa
Allikas: Norstat, september 2021
Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütleb ESSE saates, et Fridays For Future (FFF) ehk igareedene kliimastreik on ehe näide sellest, et keskkonnateemad kõnetavad rohkem nooremaid inimesi kui vanemat elanikkonda. «See on ilmselgelt seotud sellega, et noored on keskkonnateadlikumad ja võimelised nendel teemadel adekvaatsemalt kõnelema,» leiab minister.
Keskkonnateadlik suunamudija Gethel Burlaka tõdeb, et inimesed käivad ikka veel silmaklappidega: «On tekkinud üksikuid inimesi, kes on eeskujuks, aga suurtööstused ei tule veel järgi.»
Saates saab sõna kliimastreikija Mari-Ly (13), kes selgitab oma mõtteid seoses keskkonnaga ja soovib, et ka tulevikupõlvkonnad saaksid näha loodust nii nagu näeme meie.
Kliimamurelik Hanna-Liina Võsa rõõmustab, et kliimast on lõpuks hakatud rohkem rääkima. «Mina olen seda tundnud väga kaua, 20 aastat olen käinud selle kellukesega ringi. Minu jaoks on see pandeemia nii selge märk looduse poolt.» Samas on lauljanna lootusrikas: «Eesti on haruldane riik minu jaoks, mis suudaks olla see lipulaev ja mõelda välja uusi innovatiivseid süsteeme, sealtkaudu ka paremaid, tasuvamaid töökohti.»
/nginx/o/2021/09/29/14101838t1h4c3e.jpg)
Saates räägitakse ka kliimadepressioonist, mis oli üks põhjusi, miks kliimaaktivist Anette Parksepp loobus kliimateemadel kirjutamast: «Iga kord, kui poliitik või ettevõtja ütleb, et me ei saa kliimakriisi vastu midagi teha, kuna see on liiga kallis, siis nad röövivad killukese minu tulevikust. Minu põlvkonna noored saavad aru, et see tulevik, mida on alati lubatud – kasvame suureks, leiame inspireeriva töö, loome pere, saame lapsed – et seda tulevikku tegelikult ei pruugi mitte kunagi tulla».
Ent kliimamuretsejad on Eestis siiski vaid vähemuses. Tõnis Mölder toob välja, et meil ei ole Eestis ühtegi rohepoliitilist jõudu, mis tuleks üle valimiskünnise. «See näitab, et meie ühiskond ei ole piisavalt küps nende teemadega tegelemiseks».
«ESSE» arutleb kliimakatastroofi teemadel Kanal 2s täna õhtul kell 21.30.