Juku-Kalle Raid tutvustab külma ja tuulise ilma puhul ideaalset retsepti, mis seest soojaks teeb. Indiapärane kartulikarri on lihtne tegemine. Lisaks retseptile ka novell Henn Põlluaasa kohtumisest nimetatud toiduga.
KARTULIKARRI: «Meie siin paljukannatanud koduvabariigis hindusid ei austa!» teatas sm Henn Põlluaas resoluutselt lühikesele India mehele, kes siiberdas EKRE valimisbussi ümber ja üritas seal laiutavat venekeelset teavet kokku veerida.
«Teid on liiga palju! Mulle on neil aastatel laekunud korduvalt Uutest Uudistest infot, puhast kulda, kus pajatatakse, et Euroopa Liit plaanib Eestisse tuua 10 miljonit hindut! See meile ei sobi!» Põlluaas kaapis bussi aknapuhastajaga sügelema hakanud vuntsi ning pistis suhu keedetud kartuli.
«Aus venekeelne nõukogude inimene, see on hoopis teine asi,» jätkas Põlluaas kartulit mäludes rangelt, «nemad vabastasid ENSV fašistidest, pommitasid Tallinna sodiks ning saatsid korda palju muid häid tegusid. Ja nüüd valivad kõik nõukogude inimesed meid ehk EKREt, justament nagu Ülemnõukogu esimees, sm A. Rüütel koos vanema sm M. Helmega neil teha palus! Mida sa luusid siin, pilukas? Tahad niikuinii bussilt peeglit küljest ära kruvida?»
India sõber aga kukkus tugeva aktsendiga protesteerima: «Mina ei taha peegel varastada! Eestlane kartulirahvas on! Mina teeb teile sihukene EKRE kartulikarri, et kõik valijad teie sõltlaseks hakkama! Ilma siga! Siga kallis, kardul odav! Aga teie mulle selle toidu retsepti eest bussi küljest peegel murrate!»
«Kartulikarri?» mõmises Põlluaas. «Hea küll, meil on mingi 100 000 liiget, nende toitmisega tuleb ette ajutisi raskusi, sest meie toitlustuse rahvakomissar Monika üksi kõigile suudele kartulit keeta ei suuda. Näita pläust välja!»