/nginx/o/2021/05/13/13779155t1hfff5.png)
Täna kell 21.30 Kanal 2 eetrisse minevas saates «ESSE» on teemaks koroonast räsitud koolipõlv. Koroonakoolilapsi on võrreldud lastega sõja ajal, ainult selle vahega, et nüüd on eriolukorras kogu maailma lapsed korraga. Kas tõesti on tegu kaotatud põlvkonnaga? Või on omandatud just palju uusi oskusi ning pandeemia õpetas meid õppima veel efektiivsemalt?
UURING ⟩ «ESSE» saates täna: kas koroonakoolilapsed on kaotatud põlvkond?
Uuringufirma Norstat korraldas «ESSE» saate tellimusel uuringu Eesti inimeste seas, kus paluti hinnata, kuidas on koroonaaeg mõjunud õpilaste haridusele.
Et aeg on mõjunud väga negatiivselt ning lapsed peaksid jääma vajadusel klassi kordama, leidis 24% küsitletutest. Tähelepanuväärne on, et vene rahvusest vastanute seas oli pessimism oluliselt suurem ning hinnangu, et lapsed ei saanud kooliga hakkama ning peaksid aastat kordama, andsid suisa 49% vastanud venelastest. Eestlastest pidas klassi kordamist vajalikuks vaid 13% vastanutest.
Mõju on negatiivne, aga lapsed saavad hakkama, leidis 51% küsitlutest (eestlaste hulgas oli protsent kõrgem ehk 59%, venelaste hulgas vaid 30%)
6% vastanutest leidis, et koroona-aasta mõju on olnud positiivne ning lapsed said distantsõppel paremini keskenduda. Optimistide protsent oli mõlema rahvuse esindajate hulgas enam-vähem võrdne.
/nginx/o/2021/09/15/14070291t1h4c29.jpg)
«ESSE» stuudios arutlevad koolilaste ja koroona teemal saatejuht Eeva Essega pedagoog Lauri Leesi, ajakirjanik Kerttu Jänese, Eesti Õpilasesinduste liidu esindaja Anette Viin, nelja lapse ema Silvia Ilves ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts.
Kogenud pedagoog Lauri Leesi leiab, et distantsõppe kasutegur on vaid 8-9%: «Kui kõik lapsevanemad oleksid Aristotelesed või Platonid, siis milles küsimus, teadmised on garanteeritud. Aga see on pigem erand.»
Möödunud kaks viimast kooliaastat on toonud väga suure koormuse õpetajatele, võibolla aga suuremagi veel lapsevanematele. «Mind isegi natuke häiris see distantsõppe ajal pidev moraliseerimine: nüüd te alles näete, kui raske on õpetajate elu! Aga vanemad tegid seda oma põhitöö kõrvalt. See pole võibolla päris aus nina peale viskamine,» sõnas Kerttu Jänese:
Anette Viin Eesti Õpilasesinduste liidust toob välja, et kogu selles segaduses unustati, et selle kõige keskel on tegelikult õpilane, kes jäi koroonaperioodil päris üksi. Ta märkis, et see aeg näitas selgesti, kui palju koolipsühholooge on puudu. «Koroonaperiood süvendaski seda üksindust, segadust ja tekkis motivatsioonipuudus. Kõik kuhjus. Ma nägin hästi palju õpilasi, kes vajusidki selle kuhja all kokku.»
Ta paneb haridusjuhtidele südamele, et õpilased vajavad individuaalsemat lähenemist ning tegelikult tuleks eelkõige nendelt küsida, milline õppimine sobib. «Me räägime, et parandame neid lünkasid õpilaagritega. Aga palun vabandust, milline gümnaasiumiõpilane läheb vabatahtlikult kuskile laagrisse õppima?»
Lapsevanemad tunnevad suurt ebakindlust eelseisva kooliaasta eel ning segadust tekitab ka vaktsineerimine ja testimiste korraldamine koolis. «Kas vaktsineerimata lapsed ei saagi siis haridust?» muretseb nelja lapse ema Silvia Ilves võimaliku vaktsineerimiskiusu pärast.
Kogenud pedagoog osundab, et õppida on olnud keeruline varemgi. «Tugevamad ujuvad välja,» usub Lauri Leesi. «Seda on ajaloos ikka olnud, sõjad on olnud, katkud on olnud, küüditamised. Meie perekonnast läks kolm last Siberis ühte klassi, sest keelt ju ei osanud,» tuletab Leesi meelde raskeid aegu.