Kristallikauplejad avastavad, et nende kivid on pärit Talibani vallutatud kaevandustest

Kert Avasalu
Copy
Lähis-Ida poolvääriskivide müüja. Illustreeriv.
Lähis-Ida poolvääriskivide müüja. Illustreeriv. Foto: AFP/AP/Scanpix

Viimastel aastatel läheb nn jõustavate kristallide müüjatel tõeliselt hästi. Terrorirühmituse vallutused Afganistanis on aga nüüd esile toonud äri võimalikud varjuküljed.

Paljud on kas ise tuttavad või teavad mõnda inimest, kes armastab tuge otsida eksootilistest kristallidset ning poolvääriskividest. Ka Eestis on arvukalt poode, mis esoteerikahuvilistele või lihtsalt silmailu otsijatele neid igas vormis müüvad.

Rahvusvahelise kaubanduse ja sõdade mõjud võivad aga ootamatult kaugele ulatuda. USA ajakirjanik Leila Barghouty märkis, et mõne kristalle müüva suunamudija jaoks tuleb kauba pärinemine Afganistanist Talibani kontrollitud kaevandustest üllatusena.

«Ma ostsin paar kilo lasuriiti ja mõned kerakesed, enne kui kuulsin, et see on üks olulistest talibani sissetulekuallikatest,» jagas üks selline kaupleja üllatust. Ta päris jälgijatelt, kes neid oleks eetiline müüa.

«Instagrami kristallimüüjad üritavad maadelda Talibani kaevandustest pärit asjade müümise moraalsusega, nad ütlevad, et kahju on juba tehtud ja minu kasum terroristidele ei lähe,» võttis Barghouty fenomeni kokku.

Pole tõenäoline, et Eestisse jõuaks

Elu24le teemat kommeteerinud kristallimüüja Kalev Klaari sõnul ei ole alati võimalik päritoluriiki kindlaks teha. «Kristallide tarneahelad ja toote tootmistsüklid võivad olla päris keerulised,» tõdes ta. Samas võib tema sõnul neil müüdavate toorkivide päritolu infot usaldusväärseks pidada.

«Kõige keerulisem on kontrollida nn. ehtekivide algset tooraine päritolu,» tõi Klaar aga välja. «Enamus ehtekivisid valmistatakse Hiina tootmisüksustes. Hiinlased ostavad toormaterjali üle kogu maailma suurtes kogustes.» Tema sõnul ei olegi selliste kivide päritolu ostjana kindlalt võimalik määrata.

«Mis puudutab Talibani vallutatud kaevandusi, siis ma ise ei pea väga tõenäoliseks, et just nendest kaevandustest mineraale otse Eesti turule jõuaks,» tõdes Klaar. Tema sõnul on küll mainitud lasuriit Afganistanis laialdaselt kaevandatav, kuid leiupaiku on ka mujal maailmas. «Kaevandamine ning transport sõjatsoonist ei ole eriti mõttekas.»

Klaari sõnul on Afganistani kristallitarnijate ring piiratud ning uurimistöö järel tegelikult jälgitav. «Viidatud Twitteri postituses on ilmselgelt liiga pinnapealseid järeldusi tehtud ja kindlasti saab kontrollimatuid seoseid luues tekitada palju segadust ja vahtu,» usub Klaar.

Kristalle ja poolvääriskive kaevandatakse Afganistanis valdavalt Kabulist põhja pool. Sinna jääb ka Panjshiri org, mis on hetkel viimaseks vastupanuvõitlejate kanstsiks, kuigi iga hetk langemas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles