Saksamaa filmirežissööri Günther Schwaigeri käe all valmis dokumentaalfilm «Hafner`s Paradise», milles käsitletakse endise natsiohvitseri Paul Maria Hafneri elu.
Endine natsiohvitser: Auschwitz oli luksushotell
Praegu 84-aastane Hafner on siiani seisukohal, et Auschwitzis oli tegelikult luksuslik elu ja Daschau läbinud pidasid hästi vastu, vahendab Daily Mail.
Simon Wiesenthali keskuse tagaotsitavate endiste natside nimekirjas on ta üks tähtsamaid.
Dokumentaalfilm paljastab, kuidas Hafneril õnnestus ennast varjata ja kuidas ta kolmest erinevast riigist pensioni saab.
Hafner on jäänud natsipropagandale truuks, nimetades Auschwitzi koonduslaagrit, kus mõrvati 1,1 miljon juuti, «luksushotelliks», kuhu juudid saadeti nende kaitsmiseks ning seal toimunud tapmised on endiste liitlaste propaganda.
«Pean Hitlerit siiani maailmaajaloo kõige tähtsamaks meheks,» sõnas Hafner.
Hafner jätkas, et tema elu käsitleva dokumentaalfilmi tegemine aitas tal «puhtaks pesta Hitleri ja tema Kolmanda riigi ideed».
Hafneri kinnitusel unistab ta ka Saksamaa Neljandast riigist, kuid kuna ta on nii vana, siis ta seda enam ei näe.
Pärast Teist maailmasõda sai Hafner asüüli Hispaanias, kus ta pääses sõjakuritegude eest kohtu ette astumisest.
«Mitte ühtegi juuti ei tapetud sellepärast, et nad juudid olid,» leidis natsimeelne mees.
Hafnerit pole erinevate riikide valitsused sõjakuritegude eest kohtu alla andnud, kuigi on kindlaid arhiiviandmeid, et ta töötas nii Buchenwaldi kui ka Daschau koonduslaagrites ning võitles idarindel.
Mees saab praegu pensioni kolmest riigist – sõjaväelase pensioni Saksamaalt, tavalist pensioni Hispaaniast ja pensioni ka Itaaliast, sest see on tema sünnimaa.
See, et Hafner oli endine koonduslaagrivalvur, ei välistanud Saksamaalt pensioni saamist.
Dokumentaalfilmis seatakse Hafner silm-silma vastu ka Daschaust ellujäänuga.
«Te pidasite hästi vastu,» oli endise natsiohvitseri ainus kommentaar.
Filmi režissöör Günther Schwaiger lisas, et Hafner eitab holokausti toimumist.
«Paul María Hafner pole marslane ega ka kuradist. Tegelikult on ta üsna tavaline 84-aastane pensionär ja vanaisa, kes elab Madridi eeslinnas. Saksamaa Kolmanda riigi kokkukukkumine tekitas talle trauma, millest ta pole siiani toibunud. Tema natsivaated on selle tõttu aastatega ainult tugevnenud. Ta ei piina ennast ohvrite arvudega ega ka sellega, et natsionaalsotsialism viis maailma katastroofi äärele,» leidis filmi autor.