ARUTELU Eesti filmieksperdid Sirbis: kas Eesti filmi ootab lõpp?

Spekter
Copy
Näitleja Franz Malmsten ja Henessi Schmidt filmis «Apteeker Melchior», mis jõuab kinodesse 2021. aasta sügisel. Kokku valmib Indrek Hargla apteekrilugudest filmitriloogia, mille tootmiseelarve on 6 miljonit eurot.
Näitleja Franz Malmsten ja Henessi Schmidt filmis «Apteeker Melchior», mis jõuab kinodesse 2021. aasta sügisel. Kokku valmib Indrek Hargla apteekrilugudest filmitriloogia, mille tootmiseelarve on 6 miljonit eurot. Foto: Robert Lang

Täna ilmus kultuurilehes Sirp suur usutlus teemal «Kas Eesti filmi ootab lõpp?», milles filmivaldkonna toetuste mahu vähenemise valguses ütlevad Eesti filmi tulevikuperspektiivide kohta sõna sekka Eesti filmitegijad ning -eksperdid.

 

Sellest, miks on Eesti filmi olukord praegu kriitiline, räägivad usutluses Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp, filmiprodutsendid Riina Sildos ja Ivo Felt ning režissöör Marko Raat. Vestluse viis läbi filmikriitik Tristan Priimägi.

«Eesti filmist on viimastel aastatel olnud juttu üsna eufoorilises võtmes. Olukord, kus Eesti filmid on olnud kolm korda Oscarite lühinimekirjas, oleks kümme aastat tagasi kõlanud täieliku utoopiana – korra jõudsime isegi nominatsioonini. 2019. aastal tuli Eestisse võtteid tegema järgneva aasta üks suuremaid Hollywoodi kassahitte «Tenet». Eelmisel sügisel võitis German Golubi «Mu kallid laibad» tudengifilmide Oscari ja vaid paar kuud tagasi pääses Eesti osalusel tehtud film «Kupee nr 6» üldse esimest korda Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammi, kus võideti lausa festivali teine auhind, Cannes'i grand prix. Selles valguses on lausa arusaamatu praegune plaan kärpida 2022. aasta riigieelarves filmide tootmistoetust peaaegu poole võrra. Kuidas üldse saaks veel tõestada Eesti filmitööstuse taset ja konkurentsivõimet?» küsib Priimägi.

«Filmirahastuse praegune olukord on täiesti häbiväärselt jäänud läbi arutamata. Puudub igasugune diskussioon, riiklik seisukoht või isegi tellimus,» sõnab Riina Sildos.

Ivo Felt leiab, et rahastuse kärbete valguses hakkavad kõik Eesti filmivaldkonna professionaalid peagi töötama teenindavas sektoris: «... ja sinna me jäämegi. Toodame Skandinaavia telejaamadele sarju ja elame ära, aga üks väga suur osa kultuurist hääbub või kaob täiesti.

Loe artiklit Sirbis.

Märksõnad

Tagasi üles