Rootsi avaldas esimest korda statistika kuriteos kahtlustatavatest, kes on sisserändaja taustaga

Sisserändajad. Pilt on illustratiivne. Foto: 365info.kz/ Scanpix

Esimest korda avaldas Rootsi kuriteoennetusnõukogu raporti, mille kohaselt kahtlustatakse sageli Rootsis kuritegudes välismaal sündinud noori. 

Juba mitmendat päeva käib Rootsis suur arutelu kuritegevuse üle, sest kuriteoennetusnõukogu avaldas raporti, milles tuuakse esile, et politsei kahtlustab kuritegudes pidevalt sisserändajaid.

Nõukogu teatel on välismaal sündinutel 2,5 korda suurem tõenäosus saada kuriteos kahtlustatavaks kui Rootsi päritolu inimestel.

Veelgi suurem oli see näitaja Rootsis sündinute puhul, kelle mõlemad vanemad olid sündinud välismaal. Nõukogu andmeil oli sellesse rühma kuulujatel 3,2 korda suurem tõenäosus saada kuriteos kahtlustatavaks kui Rootsis sündinud vanemate järglastel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Aruandes käsitleti 15-aastaste kuriteokahtlusi aastatel 2015–2018. Uurijad rõhutasid korduvalt, et uuring käsitles vaid kahtlusi, mitte süüdistusi ega süüdimõistvaid otsuseid.

Eelkõige on aruteludes räägitud Rootsis sündinutest, kelle vanemad on muudest maadest sisse kolinud. Selle grupi meestest on kuriteos kahtlustatud 15,3 protsenti. Eraldi arvestati mehi, kelle ema on sündinud Aafrikas. Kui lisada ka Aafrika päritolu mehed, tõuseb selle rühma näitaja umbes 30 protsendini.

Rootsis sündinud meestest, kelle mõlemad vanemad on samuti sündinud Rootsis, on olnud kuriteos kahtlustatavad 4,8 protsenti.

Üldiselt oli uurimisperioodil kuriteos kahtlustatavate arv kõikides rühmades vähenenud. Suurenenud oli aga näiteks selliste tõsiste kuriteokahtlustuste nagu narkokuritegude ja mõrvade arv, eriti välismaalastest vanemate järeltulijate seas.

Kuriteoennetusnõukogu avaldas Rootsis aruteluks põhjalikud numbrid, kuid mitte analüüsi, kust need numbrid pärinevad. See ei olnud nende sõnul raporti eesmärk.

«Me teame väga vähe sellest, mis arvude taga peitub. Millised on kuritegevuse erinevused erinevate rühmade vahel? Selle kohta on vaja rohkem uurida,» rääkis nõukogu osakonnajuhataja David Shannon.

Selles raportis mainitakse muu hulgas madala haridustaseme, kitsaste elutingimuste ja väikese sissetuleku mõju kuritegevusele. Kahtlustatavate vanus on raportis väga oluline tegur, sest välismaal sündinud inimeste rühmas on palju noori, kes panevad üldiselt toime rohkem kuritegusid kui nende vanemad.

Nõukogu vaatles olukorra seletuseks ka kultuurilisi erinevusi – see, mis ühes riigis on lubatud, võib olla teises seadusega keelatud. Aruanne aga viitab, et kultuurierinevuste mõju on sotsiaalmajanduslike teguritega võrreldes nõrk.

Välismaa taustaga inimestel on nõukogu sõnul suurem oht saada ​​kuriteos kahtlustatuks, sest politsei pöörab neile rohkem tähelepanu.

Igal juhul on rootslased saanud nüüd teavet sisserändajate kuritegevuse kohta, mida nad on kaua näha tahtnud. Kuigi aruanne pole päris see, mida kohalikud ootasid.

Suurlinnades töötavate sisserändajate juhitud jõukude kuritegevus on viimastel aastatel olnud Rootsi poliitika üks põhiteemasid.

Pärast 2005. aastat on Rootsi palju muutunud. Kui vaadata just sel ajal tehtud uuringuid kuritegevusest, võib öelda, et praegusega võrreldes oli kuritegude arv väga väike. Tähelepanu vajab ka see, et siis ei elanud Rootsis veel nii palju Aafrika päritolu inimesi.