Täna hommikul arutati Harju maakohtus Keskerakonna skandaalset korruptsioonikatset. Nimelt saatis riigiprokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles käsitletakse 50 000 euro suuruse annetuse tagamaid. Skandaali keskmes on Tartu väikeettevõtja Jana-Helen Juhaste, tema endine elukaaslane ja lapse isa Martin Künnap ning väidetavat salatehingut koordineerinud keskerakondlane Catalina Porro (endise nimega Kadri Mosin).
GALERII ⟩ Keskerakonna skandaalne annetuslugu jõudis kohtusse
Tänane avaistung kestis vähem kui pool tundi, mille jooksul pandi paika ka tulevaste istungite ajad. Ees on ootamas 11 kohtuistungit, mis kestavad novembrist kuni märtsikuuni.
Juhaste kaitsja palus tänasel istungil teha kohtul täielikku järelevalvet prokuratuuri suuremahulise jälitustegevuse üle. Kaitsja sõnul on suur osa toimikust riigisaladuse tõttu kinni kaetud ning neil puudub sellele ligipääs.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern lubas, et iga jälitustegevuse jaoks oli vastav kohtumäärus ning toimik saadetakse kohtule tutvumiseks täies mahus.
Kuna osa tunnistajaid kavatsetakse üle kuulata Hispaaniast videosilla vahendusel, tegi kohtunik Katre Poljakava ettepaneku kuulata kõik kodanikud üle siiski kohtusaalis. Samuti räägiti Martin Künnapi ristküsitlusest. Asjaosalised ise täna kohtusse ei ilmunud.
Esimene Keskerakonnale tehtud annetusega seotud istung on planeeritud 3. novembriks.
Kuidas 50 000 eurot Keskerakonnale annetati
Mitu keskerakondlast meenutas, kuidas Catalina Porro rääkis, et toob erakonda suure annetuse ja uue liikme, kellegi rahvaliitlase. Jutust ei arvatud esialgu midagi, kuni ilmusid uudised Jana-Helen Juhastest ja tema 50 000 euro suurusest annetusest erakonnale.
Juhaste Keskerakonda astumist korraldas samuti Porro ja seda suisa nii, et Juhaste ise ei pidanud oma avaldusele soovitajate allkirju otsima.
Prokuratuur on varem öelnud: «Martin Künnapit ja Catalina Porrot süüdistatakse mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimises. Süüdistus on esitatud selles, et Künnap andis Porrole 20 000 eurot ning Keskerakonnale 50 000 eurot Porro väidetava mõjuvõimu kasutamise lubaduse eest, et saavutada Künnapiga seotud äriühingute kinnisvaraarendusele soodne ehitusõiguslik otsus.»
Nimelt oli Künnapi mureks Tallinna hipodroomi arendus, mis oli bürokraatia ja linnaga suhtlemise tõttu toppama jäänud ning milles tal oli väike, kuid märkimisväärse tootlusega osa.