/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2012/02/08/947270t1hc925.jpg)
17. veebruaril toimub Saku Suurhallis tänavuse aasta suurim tantsumuusika sündmus, kui Eestisse saabub maailma tippdj-ks tituleeritud Paul van Dyk Saksamaalt.
Paul van Dyk: elektrooniline muusika on klassikalisest keerulisem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paul van Dyk on elektroonilise tantsumuusika DJ, muusik ja produtsent, kes on oma töö eest võitnud Grammy auhinna.
2005. ja 2006. aastal valiti Dyk maailma parimaks DJks. Lisaks on ta ainsa plaadikeerutajana püsinud juba 1998. aastast maailma top10 DJ-nimekirjas. Alates 2007. aastast on tema albumeid müüdud üle 4,5 miljoni eksemplari. Muuhulgas on Paul van Dyk koostööd teinud ka eestlase Paavo Järviga.
Sa oled Euroopa ja arvatavasti ka maailma tipp-DJ. Mis tunne on olla tipus?
Mind väga ei huvitagi see. Kõige olulisem on minu jaoks publik või kuulajaskond ja nende rahulolu. Kõik muu on ebaoluline. Ma annan oma kontsertidel alati endast 100 protsenti ja mind absoluutselt ei huvita, mis positsiooni see mulle annab mingis nimekirjas.
Elektroonilist muusikat peetakse sageli võhiklikult väga lihtsaks ja ka odavaks. On sellised avaldused klubimuusikat alahindavad?
Otse loomulikult. Igast muusikastiilist leiab näiteid odava, mageda muusika ning väga hea muusika kohta. See on isegi natuke väljakutset pakkuv, et teha väga head elektroonilist muusikat. Kui aga kuulata väga head trance-muusikat, siis peab ütlema, et selles võib sageli olla palju enam muusikalisi elemente, kihte kui klassikalistes suurteostes.
Kuidas sinust muusika fänn sai? Kas oma töö tegid tüdrukud ja peod või armusid muusikasse endasse?
Kui olin laps, kuulasin sageli raadiot ja lapsekingades kõndiv elektrooniline muusika võlus mind koheselt. Ma sirgusin Ida-Berliinis ning kohe kui Berliini müür langes, hakkasin käima klubides. Sel ajal saigi minust muusika armastaja. Sealt edasi hakkasin soetama erinevaid plaate kuni ühel hetkel jõudis kätte minu esimese kontserdi aeg.
Kui peaksid valima mõne muu elukutse, siis mida sa praegu teeksid?
Ma armastan toitu ja mulle meeldib süüa tõeliselt maitsvaid roogasid. Tõenäoliselt tegeleksin mõne restoraniga, kus pakutaks midagi eksootilist.
Nagu sa ütlesid, pärined sa Ida-Saksamaalt. Kas sinu päritolu avaldub kuidagi ka sinu muusikas?
Kindlasti minu lähenemine muusikale. Mul polnud lapsepõlves võimalust lugeda mingeid muusikaajakirju ega kujundada enda maitset peavoolu järgi. Ma lihtsalt kuulasin raadiot, mis teeb minu arusaama muusikast teistsuguseks. See on puhas suhe muusikaga. Võib-olla isegi süütu.
Sa tuled Eestisse esimest korda ja sind on siin oodatud. Kas oled märganud ka mingeid erinevusi erinevate riikide ja nende publikute vahel?
Publik on üldiselt üle maailma samasugune. Kui mingeid erinevusi märgata, siis on need valitsevas meeleolus ja need võivad erineda ühel ja samal õhtul ühes ja samas linnas, aga kahes erinevas klubis. Tallinna show saab olema aga midagi erakordset ja ainult sel õhtul, midagi sellist kuskil mujal ei kordu. Nii on minu iga kontserdiga.
Mida tead Eestist? Oskad nimetada mõnd Eesti artisti?
Olen teinud koostööd Eesti dirigendi Paavo Järviga. Ta dirigeeris üht minu lugu «For an Angel». Arvan, et tegu on ühe parima Eesti dirigendiga.
Eestisse tulekut ootan pikisilmi. Iga show on minu jaoks omaette eriline ja tähtis ning võtan seda väga kirglikult. Päris ausalt, olen laval täpselt sama inimene nagu see, kellega te hetkel räägite - show saab olema aus, vahetu ja siiras.