Eestis elav afgaan läheb päästma võõrasse riiki jäänud ema: ta ei saa seal üksi hakkama

Eelmise nädala lõpus šokeeris kogu maailma uudis sellest, et Taliban vallutas Kabuli. Eestis elav Afganistanist pärit Fahrad* rääkis Elu24-le, millise olukorraga peavad toime tulema tema ema ja Kabulis olevad sugulased.

* Fahradi nimi on turvalisuse kaalutlustel muudetud, kuid toimetusele teada.

Eestis elaval ja töötaval afgaanil Fahradil on üheksa õde ja üks vend. Õdedest kolm elavad Euroopas, aga kolm Afganistanis, kus nad on nüüd koos miljonite teiste inimestega lõksus. Fahradi vend elab Austraalias.

Fahradi sõnul arvasid nad esiti sugulastega, et saavutatakse rahuleping, kuid lahingud Herati lääneprovintsis läksid ägedaks. Pärast Herati provintsi ülevõtmist, kui saadi aru, et rahuleppeni ei jõuta, loodeti, et Talibanil kulub Kabuli piirini jõudmiseks 3-4 kuud. «Kuid see võttis aega umbes 6-7 päeva,» tõdeb murest murtud Fahrad Elu24-le. Mehe sõnul ilmestab kogu õudust üks lause. «Kõik on kiiresti kadunud.»

Õnnelikul kombel juhtus eelmisel nädalal see, et mu ema lendas tervislikel põhjustel Afganistanist Indiasse, et külastada seal arste. Ta jõudis sinna kohale ja kolm päeva hiljem see (Taliban vallutas Kabuli - toim) juhtuski,» selgitab Fahrad.

Fahradi kaks haavata saanud nõbu olid aga Afganistani siseministeeriumi ametnikud. Neil olid passid, viisad ja lennukipiletid, nii et nad tulid lennujaama teadmisega, et saavad riigist välja lennata. «Kõik tundus olevat normaalne ning lennujaama sisenemise ajal andsid nad oma relvad lennujaama politseile. Siis aga lennud tühistati ja järsku võttis Taliban lennujaama üle ning lennujaama politsei kadus,» kirjeldab Fahrad tekkinud olukorda. Lennujaama territooriumile tulnud relvastatud inimesed hakkasid seal olijaid läbi otsima. Ka Fahradi sugulasi rünnati ja nad jäid kogu kaasas olnud rahast ilma.

Eriti masendav on Fahradi sõnul olukord just naiste ja laste jaoks. Fahradi suguvõsas on eri vanuses lapsi, kellest osa on ka teismelisi. «Üks mu nõbudest on eriti hirmunud, sest tema tütar sai just 13-aastaseks. Ma rääkisin temaga esmaspäeval ja ta ütles, et kardab, et ta tütrele tullakse järele, et teda abielluma sundida. See olukord on täiesti ahastama panev. Selles hirmus minnakse koos peredega peitu, kuid kõik ei ole saanud peituda, mistõttu peavad nad oma naiste ja väikeste laste turvalisuse pärast võitlema,» kirjeldab Fahrad.