12-aastane pealinna poiss Martin (nimed loos muudetud - toim. teada) on viimased kaheksa aastat elanud teadmisega, et tal on diagnoositud epilepsia. Tegemist ei ole klassikalise epilepsiaga, mille puhul krambihood iseenesest üle lähevad - tema puhul on vajalik spetsialistide sekkumine.

Esimene haigushoog tabas Martinit kõigest nelja-aastaselt. «Ema on mulle seda lugu rääkinud. Pidime vist vanaema juurde minema, aga siis hakkas mul suust ila voolama. Ta arvas alguses, et ma lollitan,» meenutab poiss. Sellele järgnesid krambid.

Martini ema Kairi kinnitab Martini sõnu. «Ma alguses tõepoolest uskusin, et laps teeb trikke - selles vanuses on see ju tavaline, aga trikitamisest oli asi kaugel! Tema nägu hakkas tõmblema - tahtes justkui tagurpidi minna, seejärel käed, terve keha. Kutsusin kiirabi,» räägib Kairi ühest oma elu kõige kohutavamast kogemusest. 

Kommentaarid
Copy