R, 9.12.2022

VIDEO ⟩ Kriidiajastu Austraalias elas suure suu ja teravate hammastega «draakon»

Inna-Katrin Hein
Kriidiajastu Austraalias elas suure suu ja teravate hammastega «draakon»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Lendav hiidsisalik Thapunngaka shawi
Lendav hiidsisalik Thapunngaka shawi Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Tänapäeva Austraalias elas kriidiajastul 110 miljonit aastat tagasi lenddinosaurus, kes oma seitsmemeetrise tiibade siruulatusega oli selle mandri suurim pterosaurus.

Paleontoloogide sõnul on pterosauruste fossiilid Austraalias üsna haruldased, seni on leitud vähem kui 20 isendi luustik, teatab livescience.com.

Hiidsisaliku, kes sai teadusnimetuseks Thapunngaka shawi, fossiilne alalõualuu leiti Queenslandi loodeosast kriidiajastu kihistusest. Kriidiajastu oli 145,5 kuni 65,5 miljonit aastat tagasi.

Lendav hiidsisalik Thapunngaka shawi
Lendav hiidsisalik Thapunngaka shawi Foto: Kuvatõmmis/Youtube

«Arvutasime leitud alalõualuud arvesse võttes, et selle hiidsisaliku kolju pikkus oli üks meeter ning suures suus oli umbes 40 teravat hammast, jättes mulje päriselu draakonist,» sõnas Queenslandi ülikooli paleontoloog Tim Richards, kes uuringut juhtis.

Pterosauruse nime esimene osa Thapunngaka tuleneb Wanamara aborigeenihõimu keelest, kelle maapealt dinosauruse luu leiti.

«Thapun» tähendab «oda» ja «ngaka» tähendab «suu» ehk kokku «odasuu».

«Shawi» on aga kumardus austraallasest amatöörpaleontoloogile, kes fossiilse alalõualuu leidis. Ta nimi on Len Shaw.

«Kui kõik kokku panna, siis saame «Shaw odasuu»,» selgitasid teadlased.

Austraalias leiti lendhiidsisaliku alalõualuu ja teadlased rekonstrueerisid ta kolju, mis nende sõnul on ühe meetri pikkune
Austraalias leiti lendhiidsisaliku alalõualuu ja teadlased rekonstrueerisid ta kolju, mis nende sõnul on ühe meetri pikkune Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Nad jätkasid, et odasuulisel pterosaurusel olid harjased lõua all ja arvatavalt ka nina peal. Osadel pterosaurustel olid harjased peas.

«Arvatavalt mängisid harjased nende eelajaooliste loomade lennudünaamikas rolli,» nentis uuringu kaasautor Steven Salisbury, kes on Queenslandi ülikooli paleobioloog.

Meeskond luges leitud alalõualuus hambad kokku ja nad said, et sel pterosaurusel oli alalõuas 26 teravat hammast ja kokku arvatavalt 40 hammast.

Thapunngaka shawi eluajal oli Austraalia mandrist 60 protsenti vee all, olles kaetud madala merega.

Austraalia paleontoloogide sõnul on lendhiidsisaliku leidmine haruldane, varem on nad leidnud mereselgrootuid nagu molluskeid, tigusid ja peajalgseid limuseid ehk ammoniite. Samuti selgroogsete fossiile, nagu haide ja teised kalade, kuid ka plesiosauruse ja ihtüosauruse omi.

Kriidiajastu «draakon» Thapunngaka shawi ei olnud piisavalt suur ega jõuline, et ta oleks suutnud tabada ja võtta kaasa näiteks plesiosaurse. Küll aga ta võis jahtida meres olnud kalu ja väiksemaid loomi maal.

Lendavate hiidsisalike võrdlus, Thapunngaka shawi on alumine
Lendavate hiidsisalike võrdlus, Thapunngaka shawi on alumine Foto: Kuvatõmmis/Youtube
Märksõnad
Tagasi üles