«Raske on seda uskuda,» sõnab teisipäeval siit ilmast lahkunud Viivi Sõnajala kolleeg Viljam Borissenko. «Tema süda tuksus alati teiste inimeste abistamiseks!»
Ootamatult lahkunud Viivi Sõnajala kolleeg: tema süda tuksus alati teiste inimeste abistamiseks
Teisipäeva hommikul lahkus meie seast tuntud laulja Viivi Sõnajalg. «Mis juhtus, täpselt ei tea. Eks selle selgitab lahkamine,» sõnab Viivi abikaasa Oleg Sõnajalg, et ainus info, mis talle jagati, on see, et tegemist oli terviserikkega.
«Ma olen loomulikult šokis... kogu meie pere on šokis. Ta oli üks headuse kehastus, ta oli ingel. Minu ingel läks taevasse. Ta oli väga tubli. Läbis koolitusi, rehabilitatsiooni ja aitas ka teisi,» lisab abikaasa ja palub, et kogu pere sellel raskel ajal rahu saaks.
2020. aastal asutas Viivi koos Viljam Borissenkoga VIVICUM-i, mille eesmärgiks on aidata inimestel vabaneda alkoholi-, uimasti- ja ravimisõltuvusest. «Minu raskused on piisk meres võrreldes sellega, mis lapsed, Oleg ja teised pereliikmed tunnevad,» räägib Viljam Elu24-le. «Tema süda tuksus alati teiste inimeste abistamiseks!»
Aastal 2003 otsis Viljam ise uimastisõltlasena abi. «Viivi, Oleg, Siiri ja Andres olid Lootuse Küla (Asutus, mis aitab inimesi, kes on sõltuvuses alkoholist, narkootikumidest või ravimitest. - toim.) asutajaliikmed. Kogu minu programmi jooksul on nad tohutult siiralt ja isetult mind ja paljusid teisi sõltlasi aidanud,» tunnistab Viljam. «Viivi südamesooviks oli alati mitte üksi elada kaua ja viljakalt, aga aidata ka teisi,» lisab ta.
Iga paari nädala tagant kohtusid Viljam ja Viivi Zoomi kaudu, kus jagati mõtteid, ideid ja visioone. Eilne kohtumine jäi aga ära. «Ta käis õppimas ja tal oli vaja kursusele minna. Lükkasime kohtumise järgmiseks esmaspäevaks, aga... kohtumist enam ei tule,» kurvastab kolleeg.
Viljami tunnistab, et Viivi polnud inimene, kes teisi vaid teoreetiliselt aitas. Viivi jaoks oli oluline praktika. «Tal oli teistele inimestele inglimõju. Tema visioon, tahe ja kutsumus oli alati suurem, kui tema ise. Kui keegi ebaõnnestus ja libastus, ei olnud ta kunagi pahane, solvunud või reedetud. Alati lootis teisele võimalusele ning ütles, et armastame ja toetame edasi,» mälestab Viljam ja lisab, et imetles alati, kui palju Viivil usku ja veendumust oli.