/nginx/o/2020/11/08/13464152t1hd3cb.jpg)
Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu kirjutab oma Facebooki lehel, et tema arvates peaks samasooliste abielud olema lubatud. Karu, kelle kanditatuuri seadis 2020. aastal ministrikohale üles EKRE, leiab, et presidendi meelsus selles küsimuses saab olla eeskuju näitava kodaniku oma.
Karu sõnul on seoses presidendivalimistega samasooliste abielu teema taas ühiskonda lõhestava vankri ette seatud. «Aitab! Me teame, et meie inimeste arvamused selles küsimuses erinevad olulisel määral.» Ta leiab, et see küsimus on niivõrd oluline, et eelmisel aastal tundus poliitikutele hea mõte ühiskonda räsiva pandeemia mõju leevendamise asemel hoopiski sellest teemast tekitatud konfliktiga ühiskonda edasi räsida, et hääli võita.
«2019. aasta novembris küsisid erinevad ajakirjanikud minu käest korduvalt, milline on minu seisukoht,» kirjutab Karu, kes põikles toona vastamisest kõrvale. «Leidsin, et pole infotehnoloogia- ja väliskaubandusministri kandidaadi koht selles küsimuses poolt valida – sest just poole valimiseks, mitte sisuliseks aruteluks oli see kujunenud.» Tema sõnul keskenduti intervjuudes valdkonda puudutavatele teemadele.
Karu kandidatuuri seadis üles EKRE, ent mehe sõnul ei pidanud erakond seda teemat ilmselt asjakohaseks, sest Karult selle kohta ei küsitud.
«Tegemist on keeruka teemaga. Demokraatlikus riigis on erinevad seisukohad küsimuses, mis asub fundamentaalsete õiguste, väärtuste ning uskumuste ristumiskohas, igati mõistetavad,» arvab Karu.
«Näiteks minu seisukoht selles küsimuses on see, et jah – samasooliste abielud peaksid olema lubatud,» ütleb Karu resoluutselt ning lisab, et ta ei näe, kuidas selle lubamine tema elu kuidagi negatiivselt mõjutaks. «Ma ei näe ka seda, kuidas see mulle isiklikult otsest kasu võiks tuua. Minu õigused on kehtivas seadusandluses juba ammusest ajast kirjeldatud. Küll aga näen kasu meie ühiskonnale.»
Kasu näeb Karu selles, et inimesi koheldaks võrdselt, sõltumata seksuaalsest sättumusest. «Läbi selle, et meie ühiskond hoiab, mitte ei tõrju meie inimesi. Läbi selle, et me austame täiskasvanud inimeste isiklikke valikuid, mis puudutavad nende elu ning pole vabas ühiskonnas mingilgi moel teiste asi,» põhjendab ta.
Endine minister peab silmas just abielu riiklikku sõlmimist, mitte kristlikku laulatust. «Mitteuskliku inimesena puudub mul viimase osas sõnaõigus,» põhjendab ta. «Need otsused on koguduste ja vaimulike teha.» Abielu riikliku sõlmimise küsimuses on Karul enda sõnul aga kodaniku sõnaõigus.
«Selle, millises tempos me teemaga edasi liigume, määravadki meie kodanikud. Esindusdemokraatia puhul läbi riigikogusse valitud poliitikute, kes esindavad ning väljendavad meie veendumusi ja eelistusi. Otsused tehakse poliitikute poolt läbi rahvalt saadud mandaadi.»
«Presidendi meelsus selles küsimuses saab olla vaid kodaniku oma. Eeskuju näitava kodaniku oma,» ütleb endine minister.
«Seetõttu on presidendikandidaatide isikliku meeldivuse hindamisel oluline teada nende meelsust, kuid meelsuste erinevust ühiskonnas tuleb aktsepteerida, mitte vaenata,» ütleb Karu. «Vihkamine viib meid unustusse.»