Riisalu püüdis päästa kinnitsementeeritud kassipoegi

Aivar Riisalu Foto: Teet Malsroos / SL Õhtuleht

Tänases TV3 saates «Kaua võib!» püüdis saatejuht Aivar Riisalu päästa kinnitsementeeritud kassipoegi, uuris lähemalt suure ehituspoe hinnapoliitikat ning püüdis avada geneetiliselt muundatud organismide (GMO) tagamaid.

Lasnamäe Pae tänava murelikud loomasõbrad kutsusid Riisalu kohale, kuna tundsid muret, et ühe maja keldrisse on kassid kinni tsementeeritud.

Kassisõber Endel olevat isegi politseisse viidud, kui ta hakkas nõudma, et keldriuks lahti tehtaks. Veel olevat keldri omanik sealt väljunud suurte rotimürgi kottidega.

Keldri omanik aga rääkis, et nemad püüdsid keldrist kinni 13 kassi ja viisid need varjupaika. Kassisõber Maie seda ei uskunud ning nõudis varjupaiga numbrit. Riisalu käis ka varjupaigas, kust öeldi, et sealt majast toodi seitse kassi, kellest kaks on majas ja ülejäänud pandi tervisliku seisundi tõttu magama.

Proua Maie käis varjupaiga kassiruumis, endale tuttavaid kasse sealt ei leidnud ning leidis, et asi ikka õige ei ole.

Järgmisena suundus Riisalu pettunud kliendi Virke juurde, kes ostis suurest ehituspoest erineva hinnaga sisenurga liiste. Kõigepealt ostis naine nurgaliiste 31 krooni tükk ning järgmisel hommikul uuesti poodi minnes küsiti juba liistu eest 69 krooni.

Naine seda loomulikult nii ei jätnud ja läks poodi oma õigust nõudma. Selle peale, kui ta hakkas hindu pildistama, oldi lõpuks nõus talle ka osa raha tagasi maksma.

Poe juhataja Angelika seletas, et tooteid on poes niivõrd palju, et kassa ja letil oleva kauba hind võib tõepoolest erineda aga sellest probleemist ollakse teadlikud ning seda püütakse lahendada. Neile on ikkagi olulisim rahulolev klient.

Saate viimase teemana uuris Riisalu, kui paljud teavad, mida endast kujutavad GMOd ning kuidas neisse suhtutakse.

Geenitehnoloogia professor Erki räägib, et üleüldiselt ei ole võimalik rääkida GMOde iseloomust, kõik oleneb ikkagi konkreetsest GMOst. Mees kinnitab, et see, mida hetkel poodides müüakse, on kindlasti ohutu.

Skeptiline noormees Amnesty Internationalist leidis, et loodust ei ole võimalik ometigi paarikümne aastaga täiesti ümber keerata, et hakatakse kasvatama kümme korda kiiremini kümme korda suuremaid asju.