Mallukas ulatas abikäe üksikemale, kes hooldab kahe lapse kõrvalt oma 86-aastast ema

Blogija Mallu Mariann Treimann ehk Mallukas. Foto: Madis Veltman

Mariann Treimann ehk Mallukas luges oma eelmise blogipostituse kommentaare, kui märkas nende seas kirja murelikult üksikemalt, kes hooldab oma 86-aastast voodihaiget ema. Blogija süda läks härdaks ja ta otsustas ulatada abikäe.

Mariann Treimann kaasas oma armsaid blogilugejaid, et koguda üksikema toetuseks annetusi.

«See pani mind tundma, et issand jumal. Mis kuradi õigust või tahtmist mul üldse viriseda on? Mul on tervis korras, lähedastel ka. Ma saan ju alati hakkama ja jumala haud, ma ostan endale just oma esimese OMA kodu! Nagu see on ju tegelikult nii äge ja nii suur asi, et patt oleks siin halisema hakata mingisuguste pisiasjade üle, mis suures pildis absull olulised ei ole,» kirjeldas Mariann.

Blogija jagas ka üksikema kommentaari, mis paljudele hinge läks: «Ma hooldan oma 86-aastast ema. Kui varem suutis ta nii palju, et voodist WC-sse ja tagasi liikuda, ning nii palju jalgu tõsta, et dušikabiini astuda, siis nüüd ca viimane kuu enam mitte.» Naise sõnul on ta ise oma ema ametlik hooldaja ja saab selle eest kuus vaid 50 eurot. Ta tõdeb, et on mõelnud ka hooldekodu peale, kuid kuna poegade jaoks on ta ainus vanavanem ja neile väga armas, siis ema süda seda teha ei luba.

Naine kirjeldas ka oma rahalist seisu, mis ootamatult halvenes - hea hooldekodu jaoks raha napib, mähkmeid kulub palju ja ka elektriarve ootab tasumist. «Ootamatute väljaminekute eest pole keegi kindlustatud ja nii siis olengi seisus, kus sisikond tõmbab murest ja valust kokku ning matab hinge,» tõdes ta. Kommenteerija peamine mure paistis olevat ema pesemine, sest kõrgesse dušikabiini pidavat olema teda väga raske saada.

Malluka blogi lugeja kirjeldab, kuidas peab olema kogu aeg saadaval, sest iial ei või teada, mil emal taas abi vaja on. «Kiired käigud linna toidupoodi käivad kuklas tiksuva mõttega, et mis koju jõudes ees ootab,» tõdes ta. Loe rohkem Malluka blogist.

Loodetavasti on üksikema jaoks vähemalt mõnda aega olukord kergem, sest tänu annetajate abile õnnestus kokku koguda 2559 eurot. Rõõmustavat uudist jagas Mariann taas oma blogipostituses. «Nagu inimesed, saate ise ka aru, kui ägedad ja ilusad te olete või?! Ma ei hakka eitama, et ma praegu ka siin, pisar silmanurgas, seda ei kirjuta,» sõnas blogija.

Kui Mariannil tekkis võimalus telefoni teel toredat uudist ka abivajajaga jagada, puhkesid mõlemad nutma. Mariann soetas ka oma esimese kodu, mistõttu on põhjust rõõmustamiseks rohkem kui küll. «Nagu ma isegi ei tea, kas ma olen õnnelikum selle üle, et ma tulin just notari juurest ja olen esimest korda elus koduomanik, või selle üle, et ma veendusin jälle, kui palju on ilusaid ja häid inimesi? Nii et jah, vabandage, mu käed värisevad ja ma olen nii-nii õnnelik,» lõppes blogipostitus.

Mariann rääkis Elu24-le, et ema puikles pikalt vastu ja ei soovinud temaga oma kontonumbrit jagada, kuid sai selle lõpuks läbi ühise tuttava ja summa on nüüdseks abivajajani toimetatud. Blogija mõistab, et tihtipeale tuntakse annetusi vastu võttes piinlikkust, kuid see on naise sõnul asjatu. «Kui keegi tunneb kunagi edaspidi, et teda aidata tahab, siis ma hea meelega jagan kontonumbrit!» sõnas Mariann.