Aarne Valmis: 90ndatel tehtud muusikat häbenema ei pea, see oli vundament meie järgmiseks sammuks

Aarne Valmis Foto: Raul Mee

20. augustil täitub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Selle tähtsa sündmuse puhul teeme kummarduse eesti muusikutele ning nende kaunile loomingule. Juulikuus on raadio Elmar eetris saade «Taasiseseisvunud Eesti 100 parimat laulu». Sel nädalal rääkis kohaliku muusikatööstuse arengutest tunnustatud produtsent Aarne Valmis.

Aarne Valmis on andnud taasiseseisvumisjärgse Eesti popmuusikale märkimisväärse panuse. Läbi tema toetuse ja suuniste on kohaliku publiku ette jõudnud Jam, Smilers, Eda-Ines Etti ning Push Up. Mees asutas ka plaadifirma Hitivabrik, olles selle ettevõtte omanik ning juht. 

«Eesti keeles kasutatakse sõna muusikaäri...minu meelest on see natuke valesti öeldud. Eesti tingimustele peale vaadates: muusikuid on, kuid äri ju ei ole. Äri tekib siis, kui sa suudad turult olulisemalt suurema tulu haarata, näiteks kaasates oma projekti Soome, kogu Baltikumi, Põhjamaade, miks mitte ka ülejäänud Euroopa publiku. Sellisel juhul saame rääkida äritegevusest. Kedagi solvamata, vaid Eesti turul muusikaga tegelemine on hobiettevõtlus,» muigas ta.

Valmis kommenteeris, kuidas ta suhtub sõnasse «ärikas», mida üheksakümnendatel kasutati tihti ka muusikaärimeeste puhul. «Minu meelest on sõnal «ärikas» pahatahtlik tagamõte. Ärikas on see, kes ostab, petab ning müüb edasi kallilt. Mina sisenesin muusikamaailma üheksakümnendate alguses, stuudiod olid toona üle koormatud ja kõik tahtsid midagi teha. Ma nimetaks seda lausa fännamiseks. Avaldati suvehitte, kevadhitte, jõuluhitte...pidevalt olid kannul tähtajad, mille järgi materjal valmis,» kirjeldas mees.

«Ansambel Jami tegevuste juures meenub, et mitte keegi ei suutnud bassi käiku sisse mängida nii nagu Vaigla. Kuid see mees sai stuudiosse kohale ilmuda vaid pool neli öösel! Kui tänasel päeval kutsuda mõnda muusikut sel ajal stuudiosse tulema, siis kõigepealt arvab ta, et produtsent on lolliks läinud...seejärel küsib ta tõenäoliselt mitu tuhat eurot sellise väljakutse eest,» sõnas Valmis.

Ta lisas, et kolmkümmend aastat tagasi oli Eesti muusikatööstuses kõigil suur kihk, et midagi saaks ära teha. Raha teenimine polnud toona kõige olulisem eesmärk. «Õnneks polnud vaja päris jalgratast leiutada. Meil oli ju suuri artiste kohapeal, kes olid nõukogude ajal olnud äärmiselt popid ka väljaspool Eestit, teisisõnu, suurel Venemaal. Fix, Vitamiin...need bändid said nii palju tööd ja suutsid väga hästi ka oma kümneliikmelisi bände ära majandada. Üheksakümnendatel käis aga krõks ja neile nii palju esinemisvõimalusi enam ei pakutud. Nii tuligi hakata kohe midagi uut leiutama,» rääkis muusikaprodutsent.

«Oleme kõik mingil määral meelejahutajad või meelelahutajad, meie sihtrühmad on lihtsalt veidike erinevad. Oled sa siis estraadikunstnik, diskor või bändimees - kõigil ju sarnane eesmärk. Üks teeb muusikat pubis, teine suures kontsertsaalis,» mainis ta.

Valmis kommenteeris ka üheksakümnendatel avaldatud muusika kvaliteeti puudutavat külge. «See, mis toimus toona...ei leidnud aset ju vaid Eestis, analoogne lähenemine oli terves maailmas. Ainus erinevus oli see, et meie võimalused olid tehnilises mõttes piiratud. Läänes tegutsevatel muusikutel olid selja taga suured meeskonnad ning rahasummad, meil tehti samu asju, kuid tiba tagasihoidlikumalt. Näiteks, minu hinnangul oli Push Up samas kvalifikatsioonis Venga Boysiga. Me ei peaks häbenema seda, mis on olnud - see kõik oli vundament meie järgmiseks sammuks,» sõnas tunnustatud muusikaettevõtja Aarne Valmis Raadio Elmar saates «Taasiseseisvunud Eesti 100 parimat laulu».

Soovid rohkem teada üheksakümnendate muusikatööstuse telgitagustest? Kuula täispikka saadet SIIT. 

Anna oma panus! Kutsume kõiki kodumaise muusika sõpru osalema suures Eesti laulude edetabeli koostamises. Hääletus läheb lukku 13. augusti südaööl. Eesti laulude TOP 100 tuleb ettemängimisele 20. augustil. Hääleta SIIN.