Jalmar Vabarna üheksakümnendate hittlugudest: need laulud panevad tööle meie rahulolu rakukesed

Jalmar Vabarna Foto: Silver Tonisson

20. augustil täitub 30 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Selle tähtsa sündmuse puhul teeme kummarduse eesti muusikutele ning nende kaunile loomingule. Juulikuus on raadio Elmar eetris saade «Taasiseseisvunud Eesti 100 parimat laulu». Sel nädalal rääkis oma lemmikmuusikast pillimees Jalmar Vabarna. 

Pärimusmuusik Jalmar Vabarna tõi välja, et kui ta Viljandi kultuuriakadeemias õppis, siis seisis ta tihti silmitsi vaidlustega, kus olid fookuses rahvamuusika, pärimusmuusika ja folgi suurimad erinevused. «Olen käinud reisimas paljudes paikades ja näinud, et nende vaidlustega seisavad silmitsi paljude riikide kultuuritegelased. Ausalt öeldes, mina ei saagi aru, miks me selliste küsimuste peale oma aega üldse raiskame. Muusikute identifitseerimisel žanrite põhiselt pole ju suurt mõtet. Hoopis tasub hinnata - kas tehakse hästi või halvasti,» rääkis Vabarna saates «Taasiseseisvunud Eesti 100 parimat laulu».

«Küll aga kodumaine pärimuspolitsei on leidnud, et meie Viljandi koolkond on rohkem pärimusmuusikale keskendunud, maailmas mõistetakse seda kirjelduse all traditional music. Teisisõnu, see on muusika, mis on päritud traditsioonlilisel teel - eelkõige suulise pärimuse kaudu ja me ei ole seda ise raamatust õppinud. Setokultuur liigub ka edasi lapsevanematelt nende lastele. Mina olen selle koolkonna ehtne näide - olen saanud kõik laulud kaasa just koos emapiimaga,» sõnas Vabarna. 

Vabarna märkis, et kui esitada traditsionaalset pala, siis seda on vaja ette kanda lugupidavalt. «Kooliajal õppisime palju jäljendamist. Küll ma siis jäljendasin kitarriga kannelt, viiulit või laulsin nii nagu vanasti meremehed seda tegid. Õppisin kõike autentselt tegema. Kuid see kõik oli vaid korraliku vundamendi ladumine. Tegelikult olen ikkagi täna see, kes ma päris ise muusikuna olen. Võin vabalt hõigata laval traditsioonilise loo vahele «Hei!», sest tean, et see tõmbab rahva hästi käima,» muigas pillimees.

Vabarna meenutas, et Eesti taasiseseisvumise järel folkmuusika kohalikes raadiokanalites ei kõlanud. Samas, tuntust kogusid mitmed rahvalikku stiili esindavad pillimehed. «Aastal 1993 kogusid tuntust näiteks kollektiivid VLÜ ja Untsakad. See oli aeg, mil kodanikuühiskond sai jalgu alla - kõikjalt vaatasid vastu entusiasm ja värsked ideed. Taastati vanu ja loodi uusi seltse ning ühinguid. Ka Viljandi kultuurikolledži tudengitele sai selgeks, et oma ideede elluviimiseks tuleb organiseeruda. Loodi noorte moosekantide selts...ja sellest kasvas välja Viljandi Pärimusmuusika festival. Selle liikumise eestvedajad olid lõvid, kes pärimusmuusika traditsiooni uuesti lavale tõid,» lisas ta.

«Kuuleme täna raadiotest 25 aasta taguseid lugusid, sest inimestele läheb see muusika peale - ilmselt panevad need lood tööle meie rahulolu rakukesed. Näis, kui palju meil tänasest popmuusikast paarikümne aasta pärast veel alles on. Hitte küll sünnib pidevalt, kuid kommertsmaailm sööb paljud asjad välja. Su hitt võib olla väga kõva, kuid uus looming tuleb kiiresti peale ja võtab oma koha. «Kauges külas» võib olla küll populaarne lugu ja ilmselt veel nii paar aastat...kuid kui peol mängitakse Apelsini «Matkalaulu», siis kõigil on suud kohe naerul. Ma ei tea, kas uued lood on nii palju kehvemad või on meie maailm täna lihtsalt teistmoodi,» märkis Jalmar Vabarna.

Kuula Jalmariga tehtud täispikka intervjuud SIIT.

Kutsume kõiki kodumaise muusika sõpru osalema suures Eesti laulude edetabeli koostamises. Hääletus läheb lukku 13. augusti südaööl. Eesti laulude TOP 100 tuleb ettemängimisele 20. augustil.

Hääleta SIIN.