Kuna nii Zventa Sventanal kui ka Onukal tulid hiljuti uued albumid välja, siis nemad on hetkel ühed kuulatavamad. Tegelikult kuulame aga kõige rohkem enda veel ilmumata albumi materjali.
Mis on teie guilty pleasure lood?
Klassikaraadio. Kindlalt.
Mida Narvasse kaasa võtate?
Narva tuleb peale meie mussi ja valgus-show kaasa ka Raho Aadla, meie tantsijast sõber, kellega teeme uue albumi väljaandmisel koostööd.
Mis tuli kõigepealt - tekst, heli, liikumine või valgus? Ja kuidas need kokku said?
Kõigepealt tuli muusika läbi Johannese ja Mari ühiste loominguliste eksirännakute, kes mõlemad tahtsid luua elektroonilist live-tantsumuusikat, saades inspiratsiooni techno'st, acid'ist ja eesti pärimusmuusikast.
Aga samas tiksus kuklas kogu aeg, et tahame luua heli ja valgusega terviklahendust. Seejärel sai antud kontsert, kus vilgutasime koos muusikaga laua peal jõulutulesid. Toona veel meie jaoks võõras valguskunstnik Aleksander Sprohgis ütles, et päris jube on. Seepeale sai Aleksander kutse bändiga valguskunstnikuna ühineda, et teha koos ägedamalt.
Tekst ja jutuvestmine on meie jaoks olnud samamoodi väga oluline, sest Mari tõi bändi vanema eesti rahvalaulu, mille sisu on väga poeetiline ja sügav. Ühel ilusal päeval võttis meiega ühendust Raho Aadla, kes ütles, et OOPUSe muusika rütmis on lihtsalt fantastiline tantsida ja küll oleks tore, kui saaks midagi ühiselt luua. Nii olemegi jõudnud praegusesse hetke, kus koos on loodud pea kaks aastat ja meie uue albumi esitlus kohe-kohe ukse ees.
OOPUSes kohtuvad torupill ja analoogsüntesaatorid, eesti pärimusmuusika ja acid techno. Nende kontserte ilmestavad valgusinstallatsioonide ja muusika ühes rütmis tuksumine. OOPUS on Mari Meentalo (laul, torupill, flööt, hulusi, viled, parmupill, luuper), Johannes Ahun (analoogsüntesaatorid, live heli), Aleksander Sprohgis (valgusinstallatsioonid, visuaalid) ja Kerttu Kruusla (illustratsioonid). Augustis esitleb bänd oma teist kauamängivat albumit «RIITUS».