R, 9.12.2022

Sigtunas leiti viikingiskeletid, nende seas ka surnult sündinud kaksikud

Inna-Katrin Hein
Sigtunas leiti viikingiskeletid, nende seas ka surnult sündinud kaksikud
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Viikingimatus, skeleti ümber on  näha kive, mis modustasid kirstu
Viikingimatus, skeleti ümber on näha kive, mis modustasid kirstu Foto: Västergötlands Museum / SWNS/Scanpix

Rootsi arheoloogid leidsid Sigtunast viikingite hauad, milles olid hästi säilinud skeletid, kaasa arvatud kahe imiku omad.

Arheoloogide sõnul on tegemist kaheksa inimesega, nelja täiskasvanu ja nelja lapsega, kes surid ja maeti umbes 1000 aastat tagasi, teatab livescience.com.

«Tõenäoliselt olid need viikingid võtnud ristiusu omaks. Need inimesed olid maetud nii, nagu maeti kristlasi ehk selili ja ida-lääne suunas. Viikingi traditsioonide kohaselt surnud kremeeriti ehk neile korraldati põletamismatus,» selgitas Sigtunas väljakaevamisi läbi viiva Rootsi kultuuriväärtuste kaitsefirma Uppdrag arheoloog Johan Runer.

Arheoloogid leidsid matmispaigast ka sütt ja osaliselt põlenud kivikirste, mis viitavad, et osadele lahkunutele tehti siiski põletamismatus.

«Kui viikingid võtsid vastu ristiusu, hakkasid nad surnuid matma. Sigtunast ei ole varem leitud kristliku matmisega haudu,» jätkas Runer.

Neljal haual olid hauakivid, ühel haual oli kividest laotud kuhi. Sigtunast ei ole selliseid haudu varem leitud, kuid need olid levinud piirkonnas, mis asub Stockholmist 37 kilomeetri kaugusel loodes.

Rootsi Sigtuna, mis oli kunagi viikingite tähtis keskus. Sealt leiti kristluse omaks võtnud viikingite matmispaik
 
Rootsi Sigtuna, mis oli kunagi viikingite tähtis keskus. Sealt leiti kristluse omaks võtnud viikingite matmispaik  Foto: akg-images / Werner Forman/Scanpix

Arheoloogide teatel olid ühes hauas kaksikud.

«Hauas olid väikesed skeletid, mis lubavad oletada, et tegemist on kaksikutega. Süvauuringut tegemata saab öelda, et need kaksikud sündisid surnuna, tõenäoliselt ema üheksandal raseduskuul,» teatas Runer.

Haudades oli ka huvitavaid hauapanuseid. Ühel skeletil oli nahkvöö, millel olid rauast ja hõbedast kaunistused. Lisaks leiti vööga skeleti suust hõbemündid.

Eksperdi sõnul oli lahkunutele müntide suhu panemine tavaline praktika kristluse omaks võtnud viikingite seas, kes elasid Kesk-Rootsis.

Veel ühes hauas oli ilusa ornamendiga luust kamm.

Arheoloogid uurivad Sigtunas alates aprillist piirkonda, kuhu tahetakse ehitada eramaja. Skeletid ja hauapanused kaevati välja mais-juunis ning viidi laborisse, kus nende uurimine jätkub. Paigas jätkuvad ka väljakaevamised, kuna arvatakse, et seal võib meel maetud viikingeid olla. 

Sigtuna asub Mälari järve äärses ajaloolises Upplandi piirkonnas, olles 10. - 11. sajandil viikingite tähtis kauplemiskeskus ja sadam. Mälari järv oli väina kaudu ühenduses Läänemerega. Sigtuna oli Skandinaavia mandriosa, Soome, Karjala, Novgorodi, Eesti, Liivimaa, Pommeri ja Saksimaa ühenduskohaks.

Sigtuna põletamist paganate, erinevates versioonides eestlaste, karjalaste, liivlaste või kuralaste poolt 1187 on mainitud mitmes kirjalikus ajalooallikas. Arheoloogilised kaevamised ei ole seda lõplikult kinnitanud.

Märksõnad
Tagasi üles