R, 9.12.2022

Euroopa muhkkatku «nullpatsient» elas üle 5000 aasta tagasi Lätis

Inna-Katrin Hein
Euroopa muhkkatku «nullpatsient» elas üle 5000 aasta tagasi Lätis
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Lätist Salatsi jõe äärest leitud koljuosa, mis kuulub üle 5000 aasta tagasi elanud mehele, kes suri katku tagajärjel
Lätist Salatsi jõe äärest leitud koljuosa, mis kuulub üle 5000 aasta tagasi elanud mehele, kes suri katku tagajärjel Foto: Dominik Göldner / SWNS/Scanpix

Saksamaa Kieli ülikooli teadlaste sõnul tegid nad kindlaks inimese, keda saab pidada Euroopa muhkkatku nullpatsiendiks ehk esimeseks nakatunuks.

See on kütist-korilasest mees, kes elas üle 5000 aasta tagasi ja kelle luustiku osad leiti 19. sajandi lõpul Lätist kiviaegsest matmispaigast Salatsi jõe äärest, teatab bbc.com.

Läti Salatsi jõgi, mille kaldalt leiti kiviajal maetud mehe skeletiosad. Uurimine näitas, et ta suri muhkkatku tagajärjel
Läti Salatsi jõgi, mille kaldalt leiti kiviajal maetud mehe skeletiosad. Uurimine näitas, et ta suri muhkkatku tagajärjel Foto: Harald Lübke / SWNS/Scanpix

Vahepeal luuosad kadusid, kuid need leiti taas 2011. aastal Saksa antropoloogi Rudolph Virchow kogust.

«Tegemist on vanima Euroopas teadaoleva katkuohvriga. Ta elas tänapäeva Läti aladel umbes 5300 aastat tagasi,» sõnas skeletti uurinud antropoloog Ben Krause-Kyora.

Teadlase sõnul uurisid nad mehe luustikku ning võtsid luudest ja hammastest DNAd. Lisaks uurisid nad, kas luustikul on baktereid ja viiruseid.

Lätist Salatsi jõe äärest leitud lõualuu, mis kuulub üle 5000 aasta tagasi elanud mehele, kes suri katku tagajärjel
Lätist Salatsi jõe äärest leitud lõualuu, mis kuulub üle 5000 aasta tagasi elanud mehele, kes suri katku tagajärjel Foto: Dominik Göldner / SWNS/Scanpix

Uurijate jaoks oli üllatus, et 20. eluaastates surnud mehel oli katk, mida tekitab bakter Yersinia pestis.

«Tõenäoliselt hammustas teda mõni näriline, katkubakter sattus ta organismi, ta haigestus ja suri arvatavalt mõned päevad või nädalad hiljem septilise šoki tagajärjel,» selgitas Krause-Kyora.

Teadlaste arvates tekkis iidne katkutüvi umbes 7000 aastat tagasi, kui Euroopas hakati tegelema põllumajandusega.

Nende arvates võis katkubakter jõuda loomadelt inimestele, kuid ei põhjustanud siis ulatuslikku katkupuhangut.

Aja jooksul katkubakter kohanes, muutudes lõpuks vormiks, mida nimetatakse muhkkatkuks, mis levib kirpude ja närilistega. See tekitas katkupandeemia, mille kõrgaeg Euroopas oli 1346–1353.

Ajaloolaset hinnangul suri keskajal katku tagajärjel 75 – 200 miljonit inimest.

Varajased katkutüved võisid Euroopas levida aeglaselt. Seega ei pea kehtima ka hüpotees, et haigus põhjustas neoliitikumi lõpus Lääne-Euroopas suure rahvastiku vähenemise.

Osa teadlasi on seisukohal, et katk võis kiviajal Euroopas levida, kuid kuna kogukonnad olid üksteisest lahus, jäi haiguspuhang kohalikuks. Inimesed ei teadnud siis teiste nakatumistest ega saanud ka haigusest aru.

Inimesed võivad katku nakatuda siis, kui puutuvad kokku kas katkubakteriga kirbu või katku nakatunud loomaga.

Muhkkatku on ka tänapäeval, kuid see on antibiootikumidega ravitav.

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter Yersinia pestis.

Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne.

Katkutekitaja bakter on nime saanud Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas.

Märksõnad
Tagasi üles