Suhtekorraldaja Daniel Vaarik: kas põhjamaine riik nagu Eesti peab tegema propagandat?

Daniel Vaarik Foto: Hele-Mai Alamaa

«Vikerhommikus» käis külas suhtekorraldaja ja ajakirjanik Daniel Vaarik, kellega saatejuhid vahetasid mõtteid propaganda teemal. 

Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari silmis oleks vaja oluliselt rohkem teadlikku mõjutegevust. «Vajutame nüüd riikliku propaganda pedaalid põhja,» kirjeldasid saatejuhid Erle Loonurm ja Janek Luts Lutsari öeldut. 

«Mõtlen kasvõi enda näitel – kui kogu aeg käiks üks pidev reklaamimine, siis lõpuks tüütaks see äkki sedavõrd ära, et lõpuks lähekski ja vaktsineeriks end ära,» rääkis teadusnõukoja juht Delfile. «Teavituskampaaniat saaks ju teha ajalehereklaamidega või teavituslehtedega,» pakkus ta välja. Lutsar usub, et rohkem võiks kasutada ka suuri plakateid ja saata inimesed välja lendlehti jagama. 

Vaktsineerimistempo on raugenud ja raugenud on ka eelregistreerijate hulk. «Kas põhjamaine riik nagu Eesti peab tegema propagandat?» mõtiskles kommunikatsiooni asjatundja Daniel Vaarik. «Kui suur on see (propaganda) halb maik?» jätkas ta. 

Valitsuses töötamise kogemusest oli tal ka üht-teist meenutada. «Põhjamaade infoedastuse mudelis ei lähtuta minu mälu järgi kunagi propagandakeskselt. See toob mõttesse Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa,» tõdes mees. 

Vaarikul Irja Lutsarile suurt miskit ette heita ei ole. «Ma arvan, et Irja Lutsar kasutas seda sõna pooljuhuslikult ja ma üldse ei tahaks temaga norida, aga läheneda sellega, et me hakkame tegema propagandat, mõjub ette kahtlaselt. Kujutage ette, et inimene, kes on juba skeptiline, ta kuulab, et talle hakatakse propagandat tegema. Ma arvan, et ta kindlasti läheb turri,» sõnas Vaarik. 

Propaganda on omandanud aastate jooksul kibeda maigu ja suurt midagi head sellega tänapäeval ei seostata. «Ma usun, et propaganda all mõistetakse täna mingisugust segu paljudest tehnikatest, millest osa on manipuleerivad. Tillitame sind kuidagi vaktsineerima, mis iganes vaja on, aga me teeme selle ära,» rääkis suhtekorraldaja. 

Vaariku sõnul on selle hind inimese usaldus, sest ta tunneb, et temaga ongi manipuleeritud. «Siis sa peadki järjest rohkem hakkama toetuma asjadele, mis usaldust ei sisalda,» sõnas ta. Siinkohal küsis Vaarik: «Kas me oleme selline riik, kes proovib inimestega manipuleerida, või me oleme selline riik, kes proovib kõigest hingest anda infot, selgitada ja veenda?»

Suureks murekohaks on mehe sõnul ka koostöö puudus riigiasutustes. «Tegelikult on hästi suur roll üleriigiliste kriiside puhul koostööl. Siin ma tunnen, et seda koostööd on supervähe näha olnud. Kuskil mingid ametkonnad teevad, aga peaminister, kes vastutab mingis mõttes kõige eest, mis riigis on – sellises asjas peaks ta ka ise olema väga sees,» tõdes ta. 

Suhtekorraldaja sõnul hoiab Kaja Kallas liialt distantsi. «Me küll näeme, et ta vist tegeleb selle asja juhtimisega, aga teine meeleolu on selline, et nad peavad seal ise hakkama saama,» rääkis Vaarik. 

Kuula rohkem SIIT!