KURIOOSUM HIIUMAAL ⟩ Kajakarünnak lõppes kohalikule naisele luumurruga

Kajakas. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kärdla elanik Riina sattus kajakate rünnaku alla ja murdis õlavarreluu. Õnnetus, mis võib esmapilgul tunduda suisa naljakana, hakkab naisega pikemalt vesteldes meenutama üha enam kurikuulsat Hitchcocki filmi «Linnud».

Riina jaoks algas tänavune 5. juuni nagu tavaline päikeseline laupäev, mis tõotas tulla hea. ​«Sõidan tihti rattaga, teen sporti ja liigutan end,» räägib tervishoiuvaldkonnas töötav Riina. Saatusliku laupäeva hommikul mõtles ta, et teeb rattaga väikese tiiru, läheb siis randa ujuma ja päevitama ning jõuab pärast ka koristada. Paraku ta aga rattaga just õige palju sõita ei jõudnud. «Võib-olla jõudsin 60 meetri kaugusele kodust,» räägib Riina.

Ehkki naise kohal tiirutas kajakaid, ei saanud ta üldse aru, et nad teda ründavad. See jõudis Riinale kohale alles siis, kui linnud teda pikeerima hakkasid, üks eest ja teine tagant. Kajakad karjusid, lendasid ratturi lähedalt mööda ning kergendasid end tema riiete peale. Kui Riina üritas kätega vehkida, et linde eemale tõrjuda, kukkus ta päris õnnetult rattalt maha – nagu hiljem välja tuli, murdis ta õlavarreluu. Lisaks sai ta marraskil jala, katkised tossud ja riided täis kajakate väljaheiteid.

«Parem õlg oli meeletult valus,» meenutab naine. «Läksin koju tagasi, nutsin, sest mul oli nii valus.» Kajakate rünnaku tõttu kukkumine oli üsna tõsiste tagajärgedega ja muutis mõneks ajaks Riina elukvaliteeti. «Esimesed päevad olin väga löödud. On ju suvi, ilusad ilmad, tööd on praegu väga palju vaktsineerimistega,» räägib ta. Paremakäeline Riina pidi kaks nädalat kätt lahases hoidma ning ehkki ta sai parema käega arvutit kasutada ja ka kirjutada, siis raskemaid asju ta tõsta ei saanud.

Riina liigub sel teel tihti ning varem teda rünnatud ei ole. «Pesitsusajal on muidugi neid linde rohkem, aga taoliselt nad rünnanud ole.» Ta meenutab juhtunut hirmuga ning suisa pelgab nüüd kajakaid. «Nad on ju ometi päris suured linnud ja kui nad nii lähedalt sind pikeerivad, siis on päris jube küll,» ütleb Riina. Ta nendib, et lugu võib tõepoolest tunduda alguses natuke naljakas. «Mis mõttes kajakad ründasid, tundub ju natuke naljakas. Aga ründasidki, täitsa tõsiselt!»

Ornitoloogi sõnul olid ilmselt läheduses linnupojad

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul ründavad linnud inimest ainult oma poegade kaitseks. «Kuskil tee kõrval olid veel lennuvõimetud väikesed kajakapojad ning linnuvanemad pidasid inimest ohuks ning üritasid teda eemale peletada,» arvab Võhandu. Riina ise aga kuskil poegi ei näinud. «Sõitsin rattaga paremal pool tee ääres nii, nagu peab, ja ühtegi poega ma ei näinud küll,» nendib ta.

Võhandu sõnul on ka väljaheitega «tulistamine» üks abinõu ohu eemale peletamiseks. «Üldjuhul kajakad piirduvad ainult pikeerimisega ning päris nokaga pähe lööma ei tule. Aga nad on suured linnud, nii et ka lähedalt pikeeriv kajakas on üsna ehmatav. Väga kahju, et seekord asi nii õnnetult lõppes,» ütleb ornitoloogiaühingu juhataja. Võhandu soovitab inimesel ise väikestest linnupoegadest eemale hoida. «Isegi kui poegi ei näe, aga linnud ründavad, siis sellest kohast eemalduda. Paljude lindude pojad tulevad pesast välja enne lennuvõimestumist ning võivad väga nunnud ja abitud välja näha. Tegelikult hoiavad vanemad neil silma peal ja viimane asi, mida nad vajavad, on see, et inimene neid abistama tõttaks,» räägib ta.

Linde saab mujale suunata enne pesitsusperioodi

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul pole Riinaga juhtunu esmakordne ning aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus kajakad inimesi ründavad. «Pea eranditult on need seotud kajakate ja nende poegadega, kellele inimene sageli pahaaimamatult liialt lähedale satub. Ilmselt oli ka selle juhtumi puhul kuskil tee ääres kajakapoeg, keda tema vanem kaitsma asus.»

Kui lind inimese lähedal tiirutama hakkab ja ründama asub, tuleks võimalikult kiiresti lahkuda, sest suure tõenäosusega on läheduses mõni linnupoeg. «Kui lind juba ründama hakkab, tasub enda kaitseks tõsta käed või mõni ese, vihmavari või puuoks, enda pea kohale, et lind ei saaks pähe rünnata. Igal juhul tuleks sellest kohast lahkuda, sest vanalind ei lõpeta ründamist enne, kui tema silmis oht linnupojale on möödas,» räägib Rakko.

Poegi kaitsvate kajakate probleemi on kõige mõistlikum lahendada ennetavalt. Et linnud ei pesitseks läbikäidavates kohtades või näiteks koolide ja lasteaedade hoovides, tasub Rakko sõnul juba enne pesitsusperioodi märtsikuus neid soovimatutest pesitsuspaikadest mujale suunata. «Näiteks majade katustelt võib esimesi pesaraagusid eemaldada juba enne, kui pesa on valmis ja munad sees. Räästaalustesse võib paigaldada võrke või muid takistusi – võimalikud abinõud on liigiti erinevad,» räägib Rakko. Samas lisab ta, et lindude ja nende pesade häirimine eriti pesitsemise ja poegade kasvatamise ajal on ebaeetiline ja looduskaitseseadusega keelatud.

«Paraku tuleb inimeste ja linnalindude vahel kokkupõrkeid vahel ikka ette. Nii nagu oma lapsi kasvatavad inimesed, soovivad ka poegi kasvatavad linnud oma võsukesi kõikvõimalike ohtude eest kaitsta.»

Tänaseks on sellest uskumatust ja natuke «naljakast» juhtumist möödas pea kuu. Riina käib taastusravis ja tegi eile juba esimese tiiru rattaga.